Leedu alanud aastat sisustavad referendumid ning valimised

Iseäranis tegus paistab leedukatel tulevat maikuu. Leedu presidendivalimiste esimene voor peetakse 12. ja vajadusel teine voor 26. mail. Lisaks uue riigipea valimisele saavad hääleõiguslikud öelda neil päevil oma sõna ka kahe aastaid Leedu ühiskonda põletanud küsimuse kohta: kas vähendada parlamendi ehk seimi liikmete arvu 141-lt 121-le ning kas lubada topeltkodakondsust.

Need teemad on aeg-ajalt olnud üleval ka Eestis.

Leedu ühiskond on ametivõime topeltkodakondsust lubama suunanud ja sundinud tegelikult üsna pikka aega. Leedus on suuri probleeme väljarändega ning selleks, et pidurdada kodanike arvu kahanemist, näib kahe kodakondsuse lubamine loogilise lahendusena. Numbrid räägivad enda eest: kui aastal 1992 oli Leedus 3,7 miljonit inimest, siis 2017. aasta seisuga on rahvaarv kukkunud juba alla kolme miljoni, 2,85 miljonile. Kui rahvas topeltkodakondsuse heaks kiidab, hakkab uus seadus kehtima juba järgmise aasta 1. jaanuaril.

Järgnevatel kuudel tasub kindlasti jälgida ka Leedu presidendivalimiste käekäiku. Praeguseks on end kandidaadina üles andnud 14 inimest. Praegune president Dalia Grybauskaite on ametist teist ametiaega, mis tähendab, et rohkem ta kandideerida ei saa.

Leedu Delfi kirjutas läinud kuul, et uuringufirma Spinter analüüsi kohaselt on leedulaste seas populaarseim kandidaat ökonomist Gitanas Nauseda, kelle toetusprotsent ulatub 27,1ni. Populaarsuselt teine on endine majandusminister Ingrida Simonyte 19,4%ga. Praeguse peaministri Saulius Skvernelise toetus jääb üksnes 10% juurde.

Skvernelis on Leedu peaminister olnud 2016. aasta detsembrist saadik. Enne seda töötas praeguseks 48aastane mees siseministri ning politseijuhina.

Skvernelis on jõudnud oma vastuoluliste otsuste tõttu ka rahvusvahelisse meediasse. Nimelt on Skvernelis valitsuses välja vahetanud kaks naisministrit. Bloomberg kirjutas jaanuaris, et praegu on Leedu valitsuses täitmata keskkonnaministri ametikoht ning võib juhtuda, et ka selle ametikoha hõivab mees. Kui nii, tähendaks see, et Leedu on ainus Euroopa Liidu liikmesriik, kus kõik ministrid on mehed.

Skvernelise käest on juba küsitud, kas keskkonnaministri ametikoha võiks endale saada naine. „Sugu ei peaks olema faktor, kuigi see on mõistagi oluline. Naised on väga olulised, ent kompetentsus, isiklikud omadused ning professionaalsus on niisamuti,“ ütles Skvernelis.

Nüüd on asjad aga veel keerulisemad, sest Skvernelis pakkus ametikohale välja küll Irma Gudziunaite, ent president Grybauskaite ei kiitnud kandidaati heaks. Peaminister oli pettunud ja ütles, et ükski kandidaat, kelle ta välja pakub, ei ole presidendile sobilik.

Skvernelis on öelnud, et talle tundub, et valitsuse tööd tahetakse muuta ebastabiilseks. Võib arvata, et nüüd, mil ta kandideerib presidendi ametikohale, läheb Leedu sisepoliitikas lähikuudel veel tulisemaks.