Pille Ivask • 1 märts 2019

Leedu alanud aastat sisustavad referendumid ning valimised

Leedu peaminister Saulius Skvernelis kandideerib tänavu presidendivalimistel.   Foto: Reuters/Scanpix

Meil saab pühapäeval paika riigikogu uus koosseis, kuid leedulastel ootab ees hoopis kirevam aasta – mõistagi toimuvad ka Leedus Euroopa Parlamendi valimised, ent oluliselt huvitavamaks kujunevad presidendivalimised ning kaks referendumit.

Iseäranis tegus paistab leedukatel tulevat maikuu. Leedu presidendivalimiste esimene voor peetakse 12. ja vajadusel teine voor 26. mail. Lisaks uue riigipea valimisele saavad hääleõiguslikud öelda neil päevil oma sõna ka kahe aastaid Leedu ühiskonda põletanud küsimuse kohta: kas vähendada parlamendi ehk seimi liikmete arvu 141-lt 121-le ning kas lubada topeltkodakondsust.

Need teemad on aeg-ajalt olnud üleval ka Eestis.

Vähem parlamendisaadikuid

Möödunud kuul võttis Leedu seim kiirkorras vastu resolutsiooni, et referendum parlamendisaadikute arvu vähendamise kohta toimub 12. mail. Referendumi algatas 40 parlamendiliiget valitsevast Talurahva ja Roheliste Liidust. Opositsioonisaadikud hääletasid referendumi vastu, süüdistades liitu selles, et need tahavad referendumit samale ajale presidendivalimistega, et kindlustada suuremat toetust peaminister Saulius Skvernelisele, kes kandideerib presidendiks.

Talurahva ja Roheliste liidu juht Ramunas Karbauskis ei ole sellega sugugi nõus ja ütles, et kui referendum panna valimistega samale ajale, käivad inimesed hääletamas suurema tõenäosusega. Liidu sõnul on vaja parlamendisaadikute arvu vähendada, sest Leedu rahvaarv on kahanenud, samuti võimaldaks väiksem seim kärpida bürokraatiat ning säästa raha. Valitsev võimuliit kogub praegu ses küsimuses 300 000 allkirja, mis annab samuti voli referendum korraldada.

Ka varem on Leedu koalitsioon püüdnud algatada referendumit, et vähendada parlamendiliikmete arvu. Siis on see läbi kukkunud, kuid alates selle aasta 1. jaanuarist on Leedu referendumite korraldamise seadus leebem.

Opositsioon väidab, et 141 liiget parlamendis on piisav ning arvu pole mõtet vähendada, ning on võimuliidu otsust parlamendisaadikute arvu vähendada nimetanud populistlikuks.

Varem on Talurahva ja Roheliste Liit teinud ettepaneku vähendada seimi liikmete arvu 101-le ehk parlament kahaneks sama suureks, kui see on Eestis. Ettepanek pole seni läbi läinud. Läti parlamendis on 100 kohta.

Topeltkodakondsuse küsimus

Teine referendumi küsimus puudutab aga topeltkodakondsust, mille otsustamise on riik samuti otsustanud rahva kätte anda. See hääletus toimuks aga kahel päeval, 12. ja 26. mail ehk samal ajal presidendivalimiste esimese ja teise vooruga.

Praegu seisab Leedu põhiseaduses, et kodakondsuse saab Leedus kas sünnijärgselt või siis vastavalt seaduses ette nähtud tingimustele. Topeltkodakondsus on Leedus praegu lubatud vaid väga vähestel juhtudel.

Leedu ühiskond on ametivõime topeltkodakondsust lubama suunanud ja sundinud tegelikult üsna pikka aega. Leedus on suuri probleeme väljarändega ning selleks, et pidurdada kodanike arvu kahanemist, näib kahe kodakondsuse lubamine loogilise lahendusena. Numbrid räägivad enda eest: kui aastal 1992 oli Leedus 3,7 miljonit inimest, siis 2017. aasta seisuga on rahvaarv kukkunud juba alla kolme miljoni, 2,85 miljonile. Kui rahvas topeltkodakondsuse heaks kiidab, hakkab uus seadus kehtima juba järgmise aasta 1. jaanuaril.

Peaminister tikub presidendiks

Järgnevatel kuudel tasub kindlasti jälgida ka Leedu presidendivalimiste käekäiku. Praeguseks on end kandidaadina üles andnud 14 inimest. Praegune president Dalia Grybauskaite on ametist teist ametiaega, mis tähendab, et rohkem ta kandideerida ei saa.

Leedu Delfi kirjutas läinud kuul, et uuringufirma Spinter analüüsi kohaselt on leedulaste seas populaarseim kandidaat ökonomist Gitanas Nauseda, kelle toetusprotsent ulatub 27,1ni. Populaarsuselt teine on endine majandusminister Ingrida Simonyte 19,4%ga. Praeguse peaministri Saulius Skvernelise toetus jääb üksnes 10% juurde.

Kisma naisministri pärast

Skvernelis on Leedu peaminister olnud 2016. aasta detsembrist saadik. Enne seda töötas praeguseks 48aastane mees siseministri ning politseijuhina.

Skvernelis on jõudnud oma vastuoluliste otsuste tõttu ka rahvusvahelisse meediasse. Nimelt on Skvernelis valitsuses välja vahetanud kaks naisministrit. Bloomberg kirjutas jaanuaris, et praegu on Leedu valitsuses täitmata keskkonnaministri ametikoht ning võib juhtuda, et ka selle ametikoha hõivab mees. Kui nii, tähendaks see, et Leedu on ainus Euroopa Liidu liikmesriik, kus kõik ministrid on mehed.

Skvernelise käest on juba küsitud, kas keskkonnaministri ametikoha võiks endale saada naine. „Sugu ei peaks olema faktor, kuigi see on mõistagi oluline. Naised on väga olulised, ent kompetentsus, isiklikud omadused ning professionaalsus on niisamuti,“ ütles Skvernelis.

Nüüd on asjad aga veel keerulisemad, sest Skvernelis pakkus ametikohale välja küll Irma Gudziunaite, ent president Grybauskaite ei kiitnud kandidaati heaks. Peaminister oli pettunud ja ütles, et ükski kandidaat, kelle ta välja pakub, ei ole presidendile sobilik.

Skvernelis on öelnud, et talle tundub, et valitsuse tööd tahetakse muuta ebastabiilseks. Võib arvata, et nüüd, mil ta kandideerib presidendi ametikohale, läheb Leedu sisepoliitikas lähikuudel veel tulisemaks.

Pane tähele

Valimised Leedus

3. märts kohalike omavalitsuste valimised

12. mai presidendivalimiste esimene voor

26. mai presidendivalimiste teine voor (peetakse juhul, kui esimeses voorus ei saa keegi absoluutset häälteenamust)

26. mai Euroopa Parlamendi valimised

11. oktoober 2020 parlamendivalimised

2024. aasta mais toimuvad järgmised presidendivalimised ja Euroopa Parlamendi valimised

Hetkel kuum