Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et suuremad riigid tunnevad majanduse jahenemist kiiremini kui Eesti, aga üldiselt oodatakse selle aasta teiseks pooleks veidi selgemat seisu, kui on aasta alguses.
- Veerenni kvartali ehitus. Foto: Andras Kralla
Kodulaenuvõtjatel aga on lootust, et madalad intressid püsivad natuke kauem, kui varem julgeti pakkuda.
Eestis on majanduskasvuga lood küllaltki hästi, aga Euroopast on hakanud tulema murenoote. Saksamaad ja Itaaliat ootab ees majandussurutis ning ka Prantsusmaa majandus kasvas aasta lõpus oodatust märgatavalt vähem. Eile ütles ka Euroopa Keskpanga president Mario Draghi, et me elame püsivalt nõrga majanduskasvu ja kõikehõlmava ebakindluse ajastul. Kui sünge olukord teie hinnangul on?
Kõige loomulikum kõige selle juures on see, et majanduse areng on tsükliline ja tõusule ei järgne mitte langus, vaid lihtsalt aeglasem kasv. Praegu oleme seisus, kus üleilmselt on majandus natuke tagasihoidlikuma kasvu faasis. Paraku tuleb sinna juurde kaks asja, üks neist on üleilmne protektsionism – riigid omavahel ei saa hästi läbi, nii Trump teiste riikidega kaubandussuhetes kui ka kui ka Euroopas. Tulenevalt Brexitist on küllaltki suur ebamäärasus. See kõik kokku mõjutab üsna tugevalt investeerimiskaupade nõudlust, sest tegelikult on investeeringud kõige rohkem tundlikud kindlustunde mõttes. Ja selle mõjul tõesti need riigid, kes majanduse kiirema kasvu faasis võitsid ekspordituludest, on pisut sunnitud tagasi tõmbuma.
Paratamatult näeme majanduse kasvu aeglustumist. Kui me sügisel arvasime, et see nii-öelda ühekordsete tegurite mõju Euroopas oligi lühiajaline ja tegelikult ka neljandas kvartalist oodati mõningast tagasipõrget, siis see tagasipõrge toimus, aga ta ei olnud nii suur, kui oodati.
Nüüd ongi suur küsimus see, mis saab edasi. Kui vaadata näiteks eile avaldatud Euroopa Keskpanga prognoosi euroala majanduse kohta, siis selgub, et kasvu aeglustumine ongi suurem käesoleval aastal. Kui me siin veel enne jõule prognoosisime 1,7protsendist kasvu euroala majandusele sellel aastal, siis paraku sellest on järgi jäänud 1,1 protsenti. Tegemist on päris muljetavaldava kärpega, aga seal sees on küllaltki palju lootust, et kevad toob selgust.
Kevad toob selgust vähemalt kahes asjas, mis on osaliselt negatiivsema sentimendi põhjuseks. Esimene neist on Brexit. Võib loota, et vähemalt ebakindlus väheneb, me ei tea, mis saab. Me tegelikult ei tea ka seda täpselt, mis on võimaliku Brexiti mõju, aga vähemalt peaks kevad tooma uusi otsuseid selles vallas.
Teine asi on Ühendriikide suhted ennekõike Hiinaga. Ka siin on näha, et aasta algus on toonud mõnevõrra leevenemist.
Keskpangad on muutunud väga palju tagasihoidlikumaks oma intressiprognoosides või intressiotsustes, turu ootused keskpankade tegevuse osas on muutunud leebemaks, nii et see kõik vihjab nii siinpool kui ka kui ka teisel pool suurt vett, et tegelikult intressimäärad võib-olla püsivad madalal õige pisut kauem, kui enne jõule loodeti.
Mida see kõik Eesti jaoks tähendab, sest alles eelmisel nädalal me saime rõõmustada, kui teatati, et eelmisel aastal oli meil ilus 3,9protsendine majanduskasv ja viimases kvartalis sellist langust, mis mujal oli, meie ei kogenud. Millal see meile siia jõuab?
Eesti majandus on väga tundlik eksporditulude suhtes ja üle kolmveerandi meie majanduse mahust moodustab ekspordikäive. Arusaadavalt, kui globaalne nõudlus langeb pikemalt, siis tuleb see väga tugevalt meile koju kätte, tugevamini kui euroala riigile keskmiselt. Aga teine asi, mis Eesti majandust iseloomustab, on see, et me oleme väga väiksed. Meil on suhteliselt väike maht ekspordil, nii et piisab mitte kogu maailma õitsengust, vaid mõnest üksikust maailma mastaabis suhteliselt tühisest tellimusest. Nii et võib-olla on Eesti majanduse pilt õige pisut moonutatud praegu, et me näeme seda head ja me veel ei näe seda halba, mida suuremad riigid, kelle mahud on suuremad, näevad kiiremini.
Milline pilt paistab meie lähemate ja ekspordi mõttes olulisematel turgudelt Rootsi-Soome, kas seal on ka pilvi näha?
Praegusel hetkel võib pigem öelda, et väga järske kärpeid me ei ole veel näinud nendes prognoosides ja võib öelda, et väga paljuski kevadised prognoosid, mida nii turuosalised keskpangad kui ka valitsusasutused teevad, nad sisaldavad niisugust määramatust Brexiti osas. Võib-olla Ühendkuningriik vahetult ei mõjuta meid nii tugevalt, aga kõikvõimalikud häired, tööstusharu spetsiifilised häired tarneahelas toovad kaasa probleeme, mis võivad mõjutada üsna tugevalt Eesti eksportööre. Seda on väga raske ette näha. Nii et mõnes mõttes osa prognoosijaid paneb oma baasversiooni sisse mingisuguse suhteliselt ebamäärase Brexiti mõju, teised ütlevad, et see on osa riskidest. Aga üldiselt see ühisosa nendes prognoosides on see, et aasta esimene pool on ebakindlam ja negatiivsem kui teine pool. Ikka veel on optimismi, et pärast suve hakkab asi vanamoodi edasi minema.
Laiaulatuslik võlakirjade ostuprogramm lõpetati möödunud aasta lõpus ära. Milliste vahenditega oleks üldse praegu võimalik veel siin riikide majandusi stimuleerida, et need uuesti võiksid jalad alla saada?
Alustuseks tuleb öelda, et tegelikult seda kurikuulsat kasvuprognoosi kärbiti ka põhimõtteliselt ainult selle aasta kohta, nii et praegu veel tundub, et tegemist on lühiajalise ebamäärasusega. Seetõttu ka need rahapoliitilised vastused sellele nii-öelda pisut tumenevale 2019. aasta algusele on olemuselt pigem lühiajalised. Me anname pankadele taas raha nii-öelda pikaajaliste refinantseerimisoperatsioonidega. Kui me varem oleme andnud neljaks aastaks raha, mis oli väga erakorraline ja tegelikult pangad said –0,4 protsendiga võtta keskpangast laenu, siis nüüd me teeme osaliselt nende operatsioonide lõpuga seoses niisuguse sildoperatsiooni, kus me anname kahe aasta kaupa neile raha. Intressimäär on seekord keskmine rahapoliitiline intress, mis on praegu null protsenti.
See leevendab osaliselt fragmenteeritust euroalal ehk on teatud riike, kus pangad on natuke rohkem sõltuvuses keskpanga rahast, nad saavad tõesti laenata juba täna ka võlakirjaturult või siis vajadusel keskpangast lühiajalist laenu, aga et seda ebakindlust vähendada, siis tegimegi niisuguse sildoperatsiooni.
Keskpankuritele väga meeldib rääkida intressidest igal pool maailmas ja niisugune ette lubamine intresside osas, et me hoiame intresse mingi aja stabiilsena, see on väga levinud. Mis mõju sellel on? Esiteks, need lubadused pole reeglina väga pikad, harva tehakse neid üle ühe aasta. See lükkabki rahaturu ebamäärasust natukene väiksemaks. Kui keskpankur lubaks midagi väga pika aja peale, siis tuleviku ebakindlus taandaks selle mõju, seetõttu on eilne teade ka, et hoitakse intress ja muutumatuna 2019. ehk käesoleva aasta lõpuni suhteliselt loogiline. See lisab õige pisut juurde kindlust keskmise või lühikese pikkusega rahaturu tehingutele.
Aga kogu see üldine sentiment ja selle prognoosi avaldamise fakt ilmselt mõjutab kogu seda väljavaadet intressidele veelgi rohkem, sest teine pool on ju see, et lisaks kasvu kärbetele me oluliselt alandasime ka inflatsiooni väljavaateid, ehk siis inflatsioon liigub paari aasta jooksul enam mitte enam 1,8 protsendi peale, nagu me enne jõule uskusime, vaid 1,6 peale. Ja seal on osaliselt pistmist nafta hinnaga ja natukene ka sellega, et majanduskasv käesoleva aasta alguses on kehvem, kui me varem prognoosisime. Tervikuna see tähendab, et stabiilne intressikeskkond kestab ilmselt veel pisut kauem, kui enne jõule usuti, ehk siis pigem 2–2,5 aastat.
Kas sellel suurel odava raha turule paiskamisel oli oodatud mõju, et majandus kasvas piisavalt? Tundub, et ei olnud. Mario Draghi eile süüdistas oma kõnes justkui teisi osalisi, et keskpank on endast kõik andnud, et nüüd siis on teie käes ohjad.
Jah, kurb on see, et me tegime kõik selleks, et valitsuse võlakirjaintressid oleks madalad, ja nad muutusidki madalamaks ja ka erinevused euroala riikide valitsuste võlakirjade riskipreemiates läksid väiksemaks. Paraku ei kasuta enamik riike seda nii-öelda säästetud intressikulu selleks, et teha mingeid pikaajalise mõjuga reforme, vaid pigem eelistavad seda rahvale kätte jagada kõrgemate toetuste või siis madalamate maksude näol. Ja see on kurb, aga see on väljaspool keskpanga mandaati neid protsesse suunata. Nii et mitte kõik euroala riigid ei ole kasutanud täiel määral ära seda võimalust, et nad maksavad praegu vähemalt kaks korda madalamat intressi kui keskmiselt oma riigivõla refinantseerimisel.
Inimesi huvitab, mis mõju eilsel intressiotsusel on nii-öelda tavainimesele. Kas me võime arvestada sellega, et kodulaenuintressid selle aasta lõpus veel märgatavalt tõusma ei hakka ja vähemalt kaks aastat saab odavat laenuintressi nautida.
See ei ole lubadus keskpankuri poolt, aga kui vaadata turu ootusi, siis ilmselt see nii on. Tänased turu ootused näevad pigem ette seda, et intressid, kui nad hakkavad tõusma ja räägitakse pigem hoiustamise püsivõimaluse intressist, mis täna on miinus 0,4, siis võib-olla esimesed kümme baaspunkti tõesti võiks tulla pigem pisut hiljem, kui varem usuti ehk siis kuskil 2020 teisel poolel. Nii et õige pisut leevendust on küll kodulaenu klientidelegi, aga alati tuleb arvestada sellega, et pikaajalisi plaane tehes tasub vaadata keskmisi intressimäärasid, ajaloolisi keskmisi.
Heal ajal paratamatult tehakse väga sageli väga valesid finantsotsuseid nende madalate intresside baasil. Selle vältimiseks oleme alati soovitanud: pange kodulaenukalkulaatorisse number 6, ükskõik, mida ta teile pakub, ja vaadake, kas te elate üle sellise intressimäära.
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.
Enimloetud
3
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
4
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Hetkel kuum
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
Tagasi Äripäeva esilehele