Iisraeli idufirmad sööstavad Eestil eest

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 12. märts 2019 kell 4:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Iisraeli idufirmad sööstavad Eestil eest
Shimon Peresi rahu ja innovatsiooni keskus Tel Avivis.Foto: Kristel Härma
Iisrael otsib võimalusi, kuidas üha enam inimesi idufirmade heaks tööle panna ning kuidas müüa idufirmad maha hiljem, kui väärtus on suurem.
Idufirmade riigi kultus paistabki Iisraelis silma kõikjal. Tunne, et sa pead tegema oma idufirma, poogitakse sulle külge sõjaväes ja ülikoolis ning ka emad saadavad võsukesed kodust välja sõnadega "mine ja ole edukas“. "Unista suurelt“ on nende mantra ja küllap seetõttu nad end enda silmis väikeriigina väiksemate riikidega ei võrdle.
Iisraellased ise võrdlevad, et nad panustavad kõigist maailma riikidest suurima osa SKPst teadus- ja arendustegevusse, nende idufirmad kasvavad kõige kiiremini ning neil on maailmas paremuselt teine riskikapitali kättesaadavus. Maailmas kolmandad on nad ülikoolide ja tööstuse koostöös. Eestiga nad end silmnähtavalt ei võrdle ning nende pilgud on suunatud pigem USA suurkorporatsioonide suunas ning nad võrdlevad, et neil on sama palju tehisintellektidega tegelevaid idufirmasid kui Hiinal.
Eestisse tehtud iduinvesteeringud ületasid eelmisel aastal 300 miljoni euro piiri, mille peale hakkasid siinsed iduettevõtjad märkima, et peagi liigub Eesti number üks riigiks, kui arvestada iga elaniku kohta kaasatud idufirmade investeeringuid.
Esimesed kaks kohta on olnud 10–20 aastat USA ja Iisraeli käes.
Taxify oli kohutav kogemus
Riskikapitalifirmas lool Ventures, mis juhib 90 miljoni dollari eest investeeringuid, töötab analüütikuna Max Marine – juudi päritolu noormees, kes sündis küll USAs Philadelphias, kuid kes jõudis lõpuks ikkagi Iisraeli.
Eestisse aga Marine'i sõnul nende firma tõenäoliselt ei investeeri, kui siin ei ole just iisraellastest iduettevõtjaid. "Me investeerime iisraellastesse kõikjal, kus nad on. Kui Eestis on iisraellasi, vaatame me nende firmasid."
Eestist teab Marine nimetada esimese digitaalse riigi kuvandit. "See on väga huvitav eksperiment, mida jälgida ja vaadata, kuidas see mõjutab majandust ja ühiskonda ning poliitikat." Marine nendib, et lõpuks üritab iga riik välja mõelda, kuidas hakkama saada digitaliseerumise lainega. "Ma näen, et Eesti on liider selles, kuidas muuta riik digitaliseeritumaks. Ma ei ole aga Eesti firmadega tutvunud, sest ma pole kohanud iisraellasi, kes elavad Eestis."
Max Marine: Iisraelil on sünniõiguse programm, millega sa saad tulla 10 päevaks Iisraeli ja näha kogu riiki tasuta. Ma tulin sellele reisile ja ma tundsin emotsionaalset sidet ning ütlesin, et tahan tulla tagasi. Olin siis siin aasta aega vabatahtlik ja olin selle aja jooksul paar kuud Tel Avivis ning sain aru, kui imeline on siin innovatsioon, ettevõtlus ja tehnoloogia. Tegin oma magistrikraadi ja tulin tagasi tööle umbes 4 aastat tagasi. Olen seda nautinud.Foto: Kristel Härma
Äripäevaga koos suutis Marine välja nuputada Taxify nime. "Ma olen sõitnud Taxifyga. See oli kohutav elamus, aga see oli Budapestis, võib-olla oli asi selles," oli aga paraku tema kogemus.
Marine'i nõu Eesti idufirmadele on aga pealtnäha lihtne: tuleb tunda põhjalikult turgusid, kuhu sisened, ning tuleb veenda investoreid, kuidas sinusse investeerimine annab neile tagasi suurema tootluse kui teistest firmadest.
Vaenlastest ümbritsetud riik
Küsimuse peale, mis on Iisraelis erilist, et siin on nii palju edukaid idufirmasid, vastab Marine, et klassikalised vastused räägivad iisraellaste hutzpa'st ehk neile iseloomulikust nahaalsusest, sõjaväest ja kultuurist. Talle meeldib aga enim väljend "Vajadus on kõigi leiutiste ema."
"Iisrael on maismaast ümbritsetud riik, ümbritsetud vaenlastest. Igasuguse majandusliku mobiilsuse jaoks on iisraellased olnud sunnitud looma asju, mis saavad levida digitaalselt. Nad ei saa müüa seda füüsiliselt oma naabritele. See on andnud Iisraeli ettevõtjatele motivatsiooni leida viis, kuidas luua rikkust endale ja perele. Surve on suur."
Lisaks annab Marine'i sõnul sõjaväest saadav haridus palju enesekindlust, sest oled juba noorest peast takistustest üle tulnud ning nii oled valmis tegelema suure määramatusega, mis käib firma loomisega kaasas ning sa ei karda riske võtta.
"Iisraeli kultuur on väga keskendunud riskide võtmisele. Näiteks Prantsusmaal on väga vähe idufirmasid, sest see on su maine lõpp, kui sa läbi kukud. Iisraelis alustad sa siis uue firmaga," märgib Marine.
Idufirmade varakult mahamüümise kohta tõdeb Marine, et Iisraeli idufirmade maine on varakult müüja oma. "Kui sa oled lihtne inimene, kes ehitab start-up'i, ja sulle tehakse pakkumine, mis annab su taskusse 2–5 miljonit dollarit, muudab see su elu. Võrreldes 10–20 miljoniga. Kasvav väärtus 1–2 miljoni ja 10–20 miljoni dollari vahel ei ole piisav, et võtta lisanduv risk, et võib-olla ei saa sa midagi."
Marine'i sõnul valivad seetõttu Iisraeli ettevõtjad, kellel on alles oma esimene start-up, tavaliselt kiirema müügi madalama väärtusega, sest see teeb nad rikkaks.
"Ökosüsteemi arendades on teise-kolmanda ringi ettevõtjad, kellel on juba elumuutev raha. Neil ei ole seda sama tungi müüa. Nii näeme me üha rohkem idufirmasid, kes kaasavad raha rohkemates raundides ja firmad on küpsemad ja arenenumad. Üldiselt aeg exit'ini kasvab. See trend jätkub, kui üha enam teise-kolmanda ringi ettevõtjaid ehitab oma järgmist firmat."
Milline on aga järgmine kuum teema, kuhu Marine investeerida tahab? Kvantarvutid.
Sõjaväel on suur mõju
Iisraelis on ülikoolidel oma tehnoloogiasiirde ettevõtted, mis tegelevadki sellega, et ülikoolist idufirmasid sünniks. Heebrea Ülikooli tehnoloogiasiirde firmas Yissum sündis ka iisraellaste praegune suurim uhkus Mobileye. Selle ostis Intel 15,3 miljardi dollari eest ning see on seni nende suurim exit.
Heebrea Ülikooli tehnoloogiasiirde firmas Yissum sünnib aastas 10-15 uut idufirmat. Yissumit juhitakse kui ettevõtet.
Heebrea Ülikooli juures suunab tudengeid ettevõtlikkusele ka innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus HUJI Innovate, mis aitab tudengitel lahendada päriselu probleeme.
EDGES programmi kaudu ütlevad ettevõtted ise ülikoolile, mis probleem vajab neil lahendamist. Ülikool esitab projektid, millest iga kord saab rahastuse 1-2 projekti.
Yissumi tehnoloogiasiirde firma Heebrea Ülikooli juures, mis andis tõuke ka Iisraeli suurima exiti teinud idufirmale Mobileye.Foto: Kristel Härma
Mobileye hoiatab sensorite abil autojuhti varakult, et ennetada kokkupõrget ja anda märku ohtlikest rajavahetustest. Lisaks ohtudest märku andmisele peaks süsteem üles ajama ka magama jääva ja kraavi kalduva juhi. Nii on Mobileye tehnoloogia äärmiselt oluline isesõitvate autode toimimiseks.
Iisrael on võtnud eesmärgiks ka selle, et idufirmade riigi edu veelgi kasvatamiseks tuleb kaasata ühiskonnas kõik. Nii paduusklikud, araablased kui ka naised. Ka Äripäevaga Jeruusalemma turul vestlema tulnud ortodoksne oimulokkidega noormees, kes maailmavaateliselt peaks olema igati modernismivastane, teatas, et õpib programmeerimist.
Äärmiselt oluline mõju on Iisraeli innovatsioonil ja iduettevõtlusel ka sõjaväel, kus naised veedavad vähemalt kaks ja mehed vähemalt kolm aastat. Sõjaväest saavad alguse paljud ideed, mille iisraellased hiljem idufirma kaudu äriks teevad. Otseselt aitab idufirmasid luua Iisraeli armee 8200 üksus, mis tegeleb peamiselt elektroonilise luuramisega. 8200 üksusest on alguse saanud teine Iisraeli suur uhkus Check Point, mis toodab küberturvalisuse tarkvara ja riistvara.
Ka Bostonis loodud idufirma ClimaCell juht Shimon Elkabetz on militaartaustaga. Harvardis õppides pani ta teiste iisraellastega pead kokku ja tegi oma idufirma, mille idee alge tuleb samuti Iisraeli sõjaväest.
Elkabetz kirjeldas, et ta oli ligikaudu 11 aastat sõjaväes, kus ta muretses peamiselt ilma pärast ning ta oli probleemiga hästi tuttav. Sealt läks ta edasi Harvardi ärikooli magistrantuuri. “See oli mulle kui sõjaväest tulnud iisraellasele hea keskkond koos kõigi oma võrgustike ja kõigi ressurssidega, mida Harvard pakkuda suudab. Meiesugustele inimestele, kes on uuenduslikud ja kirglikud ja tahavad tõesti mõju luua, oli see imeline keskkond, et minna oma unistustega kaasa ja püüda luua kõige ambitsioonikam firma, mis me luua suudame.“
Elkabetz märgib, et enne tegelesid ilmaennustamise tehnoloogiatega peamiselt valitsused. Ta usub aga, et järgmise paari aasta jooksul toimub nihe ning ilmaennustamise võtab üle erasektor.
Ilm on üks neid valdkondi, kus riik seab endiselt tonaalsuse, sest see on tänaseni võtnud palju investeeringuid ja inimeste tööd. Aga pilvandmetöötluse ja asjade interneti ning sensorite ja tehisintellekti areng on loonud praegu õige aja erasektori panuseks ning täpsemas ilmaennustamises juhtimise ülevõtmiseks.
Lisaks sellele, et ClimaCell näeb täpselt ette inimelusid nõudvaid probleeme, on neist kasu ka ettevõtluses.
“Tulime äsja välja tootega, mis ennustab maailmselt üleujutusi, mis tapavad igal aastal rohkem kui enamik looduskatastroofe. Ka konkreetse lumetormi algus- ja lõppaeg on ettevõtetele äärmiselt oluline,” räägib ta.
Iisraellased teevad õhust vett
Õhust vett tootva Watergeni idee tuli samuti Iisraeli sõjaväest. Ettevõtte juhtimise üle võtnud Maxim Pasik selgitab, et idee tuli sõjaväe vajadustest: vett on raske kanda ning välja tuli mõelda, kuidas saavad sõdurid vett luua õhust.
Veemasin toodab vee õhust.Foto: Kristel Härma
Firma üle võtnud investorid ja juhid jätkasid seadmete arendamist, et viia vesi kogu maailmani. Nad lõid kontoritoote, mis toodab päevas 30 liitrit vett, samuti linnadele ja riikidele suurema toote, mis toodab 5000 liitrit vett päevas. “Masin võtab õhu sisse, puhastab selle filtritega. Õhku on palju lihtsam puhastada kui vett. Me lisame mineraalained ja sul on mineraalvesi. See on odav ja see on parema kvaliteediga kui ükski mineraalvesi. See on hea nii arenguriikidesse kui ka heaoluriikidesse.”
Pasik märgib, et nende toode säästab sellega vett ega tooda juurde plasti. “10 aasta pärast on meie masin igas kontoris ja kodus, sest sa ei vaja plasti. Tulevikus on meie masinad ka autodes,” räägib Pasik.
Pasik tõdeb, et talle meeldib Tallinn, kuid Eesti idufirmadest ta midagi ei tea. Miks aga on Iisraeli idufirmad nii edukad? “Me ei ütle ei, me ei anna alla, kui me kukume läbi, me jätkame ja jätkame,” ütleb Ukrainas sündinud Pasik, kes on viimasel 13 aastat elanud Iisraelis.
“Kogu maailm on siin. Ajud on siin,” tõdeb ta küsimuse peale, kuidas meelitavad Iisraeli idufirmad ligi nii palju raha.
Iisraeli idufirmade keskus Tel AvivFoto: Kristel Härma
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Idufirma
Hetkel kuum