Nädala lood: torm Swedbankis, kirves pensionisamba kallal ja tüli keskmes hambaarst

Artikkel

- Uudised
- Äripäev
- 30. märts 2019 kell 5:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nädala lood: torm Swedbankis, kirves pensionisamba kallal ja tüli keskmes hambaarst
Sel nädalal huvitusid Äripäeva lugejad enim Swedbankis toimuvast, koalitsioonikõnelejate plaanidest teise pensionisambaga ja staaride hambaarstist, keda süüdistatakse kliiniku ülevõtmises.
Rootsi suurpanga Swedbanki jaoks oli see nädal pehmelt öeldes karm – skandaalidega ümbritsetud panga turuväärtus vähenes miljardites eurodes ja tegevjuht lasti üleöö lahti. Stockholmis kogunenud aktsionärid näitasid selget pettumust.
Enamik koosolekule tulnud investoritest olid pensionärid ja pensionifondide esindajad. „Tead, me siin Rootsis tunneme häbi selle pärast, kuidas Swedbank Baltikumis asju korraldas,“ ütles üks aktsionärist härrasmees. Äripäev ostis koosolekule pääsemiseks ühe aktsia.Foto: Liis Treimann
Äripäeva ajakirjanik läks sündmuste keerisesse ja tõi lugejateni kohapealsed meeleolud. Uus juht, õõnsalt kõlavad lubadused, nördinud aktsionärid ning deklaratsioon, et Eesti on ja jääb osaks Swedbanki põhiturust – üle nelja tunni väldanud Swedbanki aktsionäride koosolekul Rootsis jäi vägisi mulje, et kõik jätkub kosmeetiliste parandustega vanaviisi. Kõige kõnekam on see, millest ei räägita.
Loe pikemalt artiklist "Swedbanki ütlemata sõnad viisid aktsionärid rööpast välja".
Swedbanki kohta tasub lisaks lugeda "Swedbanki väärtusest hajus ühe päevaga üle 2 miljardi euro", "Rootsi kahtlustab Swedbanki kelmuses" ja "Swedbanki aktsia langeb veelgi sügavamale".
Kirves ripub teise pensionisamba kohal
Isamaa, Keskerakonna ja EKRE valitsus muudaks kindlasti teist pensionisammast. Äripäevale on teada mõned variandid, millest erakonnad räägivad.
Äripäeva teada on pensioniteemat kõnelustel arutatud kõige rohkem. Mart Helmel ja EKRE-l ei ole erilist eelistust, Jüri Ratas on mures ja Helir-Valdor Seeder on nõudlik.Foto: Liis Treimann
Isamaa lubadus muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks on koalitsiooniläbirääkimiste laual kõige mahukam ja keerulisem lubadus. Teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemine on sisuliselt ainuke lubadus, millest erakond taganeda ei taha. Seepärast võib kindel olla, et loodav valitsus penisonisamba süsteemi muudab.
Loe pikemalt artiklist "Teine pensionisammas läheb muutmisele".
Samuti tasub lugeda "Loodav valitsus riskib maksukoormuse tõstmisega", mis räägib, et kuigi Keskerakond, Isamaa ja EKRE on lubanud, et loodav koalitsioon ei suurenda maksukoormust, tooks Isamaa teise pensionisamba lammutamise idee kaasa mitme protsendi suuruse maksukoormuse kasvu. Suureneks nii sotsiaal- kui ka tulumaksukohustus.
Oma mõtteid ei jätnud ütlemata ka Andrus Ansip, kelle kohta saab lugeda artiklist "Ansip: muidugi võtan oma raha teisest sambast välja".
Äripartneritest hambaarstid pöörasid tülli
Äripäev tõi sel nädalal lugejateni kurioosse loo hambaarstidest, kes läksid omavahel tülli.
Kujutage ette olukorda, et omate firmat ja lähete korra lõunale, kuid lõunalt tulles on teie büroo ukselukud vahetatud ning te ei pääse enam kontorisse. Kõik teie asjad jäid nii, nagu need olid enne lõunale minekut, ja seisate ukse taga, käed taskus.
Kontoris käib töö samamoodi nagu enne lõunale minekut, kuid see pole enam teie firma, mis seal tegutseb, vaid teine juriidiline keha. Just nii meenutab Foorumi Hambakliiniku lõppu ettevõtte üks omanikke Tambet Tähepõld. "Meie äriühingu tegevus oli hetkega lõpetatud. See on karm hetk, milles olla," ütles Tähepõld.
FHK Kliinik OÜ juhatuse liikmed (vasakult) Andreas Tiik (nüüdseks endine juhatuse liige), Kristo Ivanov ja Pille Soom. Ivanovi süüdistatakse kliiniku ülevõtmises.Foto: Maksim Toome
Karm olukord oli haripunkt äripartnerite tülis, mida nüüd lahendab kohus ja kus on kaalul sajad tuhanded eurod.
Loe pikemalt artiklist "Staaride hambaarsti süüdistatakse kliiniku ülevõtmises".
EfTEN ajas investor Toomase vanduma
Teisipäeval teatas EfTEN, et investeerimistegevuse jätkamiseks plaanib fond suurendada aktsiakapitali 10 miljoni euro võrra, ettepanek läheb hääletamisele aktsionäride korralisel üldkoosolekul.
EfTEN Real Estate Fund III väärtus on suurenenud börsil emiteerimisest alates 29 protsenti.Foto: Raul Mee
Investor Toomase jaoks selgus, et paraku saab tema neid tõenäoliselt vaid näpuotsaga. Kuigi esialgne börsiteade tundus Toomasele segane, võttis ta ühendust EfTENi juhi Viljar Arakasega ja palus selgust.
Loe pikemalt artiklist "EfTENi pakkumine ajab vanduma!".
Turvasadam peidab end kohalikes võlakirjades
Paljude investeerimishuviliste tähelepanu pälvis intervjuu, et aktsiatega samaväärset ja isegi paremat tootlust on väiksema riski juures võimalik leida Balti börsi võlakirjadest.
Balti võlakirjaturg on viimastel aastatel muutunud investori jaoks tulusamaks, kirjumaks ja huvitavamaks. Lisaks Läti ja Leedu riigivõlakirjadele on esindatud ka mitme laenuandja, ehitustööriistade rendi, lennukihooldusteenuse, kinnisvara- ja energiaettevõtete võlakirjad.
Andrei Zaborski arvab, et Eestil võiks ka olla oma võlakiri, kuid ainult kindlate projektide finantseerimiseks, mitte eelarve kulude katmiseks nagu Kreekal või Itaalial. Eestil on olnud võlakirja emiteerimise juhtum krooniajal, kus 10aastaste võlakirjadega finantseeriti esimest relvaostu Iisraelist 1990ndate alguses.Foto: Andras Kralla
Lähemalt uuris Äripäev võlakirjadesse investeerimise tulususe ja riski kohta Redgate Capitali partnerilt Andrei Zaborskilt, kes on viimased 20 aastat olnud tegev võlakirjaportfellide ja -fondide juhina ning viis viimast aastat nõustab ettevõtteid võlakirjade emiteerimisel.
Loe pikemalt artiklist "Kodubörsil peitub kuldne turvasadam".
Kõrge laenuintress peletas ettevõtja pangast eemale
Viie aasta tippu tõusnud intressid on ettevõtete laenamist tagasi tõmmanud. Kinnisvaraarendaja Metro Capitali juht Ain Kivisaar tõdes, et pärast laenupakkumiste nägemist otsustasid nad projekti ehitamisega alustada ettevõtte enda raha eest.
"Me just tegime ühe suurema laenu kohta ringi kõigile Eesti pankadele peale. Tuleb välja, et intressimäärad on tõesti päris oluliselt tõusnud, isegi poole aasta tagusega võrreldes,“ rääkis Ain Kivisaar ligikaudu 10 miljoni eurose laenusoovi kohta, mille tahtsid võtta enda Toom-Kuninga arenduse jaoks.
Metro Capitali juht Ain Kivisaar avastas, et praegu laenu võttes tuleks see viiendiku võrra kallim kui pool aastat tagasi.Foto: Andras Kralla
Pikaajaliste ettevõttelaenude keskmine intressimäär tõusis veebruaris Eesti Panga andmetel 3,4 protsendini (baasintress, ilma euribori arvestamata – toim), mis oli viimati nii kõrge viis aastat tagasi. Eesti Panga ökonomist Jana Kask ütles, et see peegeldab niigi väheste pakkujatega turul toimunud konkurentsi vähenemist ja pangandussektori muutusi.
Loe pikemalt artiklist "Kõrgele tõusnud intress lükkab ettevõtte pangalaenust eemale".
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum