Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigi ähmased plaanid seiskasid vangla müügi

    Praegu kasutavad endist Tallinna vanglat Eesti jõustruktuurid õppusteks.Foto: Liis Treimann

    Kui veel mullu novembris otsustas Riigi Kinnisvara AS (RKAS) Tallinna vangla vana krundi aadressil Magasini 35 sel aastal müüki panna, sest riigil puudub huvi kinnistu ja selle hoonete vastu, siis sellel aastal on kinnistu pandud reservi, kuna kaalutakse riigi huvist tulenevaid alternatiive kinnistule või osale sellest.

    Sisuliselt tähendab see seda, et kinnistu sellel aastal avalikule enampakkumisele ehk müüki ei lähe. RKASil on siinkohal plaan leida – hea plaan kinnisvara realiseerimiseks. “Selle aasta lõpuks võiks olla selgem, kas me leiame sinna riigivajaduse peale või siiski paneme müüki,” ütles RKASi müügijuht Märt Mäe.
    Kuidas vangla-ala välja näeb, saad vaadata siit.
    Samas, keegi konkreetset huvi üles ei näita. Rahandusministeeriumi riigivara osakonnast teatati, et nende laualt see arutelu, mida Tallinna vangla alaga teha, ei ole läbi käinud. Pealegi on riigi protseduurid kinnisvaraga nii pika perspektiiviga, et selle otsustamiseks läheks palju aega. Aasta lõpp oleks tähtajaks liiga lühike aeg.
    Samuti ei ole selle kinnistu vastu huvi üles näidanud Tallinna linn. Nii Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Ignar Fjuk kui ka Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd kinnitasid, et Tallinnal ei ole Magasini 35 kinnistuga olnud plaane või huvi midagi ette võtta.
    “Aasta jooksul, mil ma olen selles ametis tööl olnud, pole üheski kontekstis ühtki sõna meil Tallinna vangla kohta mainitud,” ütles Fjuk.
    Ka arendajad pole suures vaimustuses
    “Meil on oma fookus ja ma ei näe täna põhjust Tallinnas sellest fookusest kõrvale kalduda,” ütles Arco Vara juht Tarmo Sild. Eelmise aasta lõpus ütles Sild ERRile, et krunt on vägagi ahvatlev, sest asub kesklinnas, on hea transpordiühendusega ja esindab korralikku mahtu. “Ma usun, et selle kinnistu müüki võib saata edu,” märkis Sild tollal.
    Ka Pro Kapitali juht Allan Remmelkoor sõnas, et nende firma on otsustanud pigem toimetada juba olemasolevate maajuppidega ja uusi juurde osta nad ei plaani, seega on neil puudunud ka huvi Tallinna vangla krundi vastu. “Kunagi ammu küsisid kõik infot Patarei vangla ja selle ümbruse kohta, kuid Tallinna vangla puhul mulle ei meenu, et oleksime kellegagi suhelnud,” ütles Remmelkoor.
    Eelmise aasta novembris rääkis Merko Ehituse Eesti kinnisvaraarendusdivisjoni direktor Tiit Kuusik, et Tallinna vangla endisele kinnistule kehtestatud detailplaneering teeb selle ostjale isuäratavamaks. Seda seetõttu, et detailplaneeringu protsess Tallinnas on tavaliselt väga pikk, Kuusiku sõnul keskmiselt lausa viis aastat. Kuusik andis novembris mõista, et Merko Ehitus kindlasti tutvub Tallinna vangla krundi ­müügipakkumisega põhjalikult ning vaatab, kas osaleb ka ise.
    Merko Ehituse üks juhte Andres Trink jäi seekord olukorda kommenteerides kidakeelseks. “Kas Merkol oleks huvi või mitte, selgub siis, kui krunt tuleb müüki,” ütles ta.
    Riigi ähmased huvid
    Kuna uue vangla ehitus ja kolimine olid pikalt ette teada, lasi RKAS ammu koostada detailplaneeringu. Selle aasta lõpus aga vangla kinnistu 15 elamukrundiks jaganud detailplaneering kaotab tõenäoliselt kehtivuse. Samuti on räägitud võimalikest riigiasutuste huvidest.
    Detailplaneeringu järgi näeb ala tulevikus välja selline. Foto: KOKO arhitektid
    RKASi juhatuse esimees Kati Kusmin tunnistas, et riigil on mingid ähmased plaanid ja seepärast võetigi ala sisuliselt müügilt ära. “Aga need mõtted on toored ja ma ei saa seepärast välja öelda, mis need täpselt on,” ütles Kusmin. Teisalt avaldas ta lootust, et selle aasta lõpuks on selge, kas sinna leitakse riigivajadus peale või siiski pannakse müüki.

    Vana Tallinna vangla krunt

    Magasini 35 Tallinna kinnistu pindala on kokku ca 5 hektarit, sellest suletud netopinda on plaanitud 39 000 ruutmeetrit maa peale ja 31 000 ruutmeetrit maa alla, kuhu tuleb kahele korrusele parkla. Detailplaneeringu järgi on kinnistu jagatud 15 krundiks, millest kaheksa on äripinnad ja neli elamispinnad ning ülejäänu transpordimaa.

    Kinnistu hooned on suures osas konserveeritud ehk puuduvad elekter ning küte. Kinnistul on mehitatud valve, mis on peamine püsikulu Riigi Kinnisvara ASile. Erinõudeid seatud ei ole, seega midagi säilitama ei pea.

    “See on nii suur ala, et seda saab osadeks jaotada. Mõned osad riigile ja siis osa läheb müüki, aga et selle tulevik kõik veel nii lahtine on, siis ei pannud tervikuna müüki. Ehk on seal riigile mingigi osa,” kirjeldas Kusmin.
    Seejuures ütles RKASi juht, et nad ei pane müüki neid objekte, mille puhul ongi suur küsimärk õhus. Nii tekkis ka ähmane küsimärk Magasini 35 kinnistu kohale, mistõttu otsustati müük peatada. “Ma tõesti tahaks teile öelda midagi, mis sellest saab, aga mul ei ole midagi öelda,” ütles Kusmin.
    Praegu on kinnistu koos hoonetega kasutusel Eesti jõustruktuuride õppusteks. Politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, vangla eriteenistus, kaitseliit ning kaitseväe erioperatsioonid saavad kõik teha taktikalisi treeninguid. “Vangla läheb nagunii lammutamisele ning sellistes hoonetes oleme seda ikka lubanud,” selgitas Mäe.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.