Kallas riigikogule: kuulutame välja vastuseisu

Riigikogu ei toetanud esmaspäevasel istungil peaministrikandidaat Kaja Kallasele volituste andmist valitsuse moodustamiseks. Kallast toetas 45 saadikut, vastu oli 53 saadikut.

Kohal oli 100 saadikut, kellest kaks ei osalenud hääletusel. Hääletamata jätsid Viktoria Ladõnskaja-Kubits ning Üllar Saaremäe (mõlemad Isamaa). Istungilt puudus keskerakondlane Tarmo Tamm.

Kallas tõdes oma kõne alguses, et temast ei saa täna peaministrit. „Me kõik teame seda. Siinkohal võiksin ma panna punkti, õnnitleda koalitsiooni ning lahkuda oma kohale neljandas reas ja hoida oma suu edaspidi kinni. Aga ma ei tee seda. Mitte keegi meie erakonnast ja sotsiaaldemokraatidest ei tee seda," ütles Kallas.

Ta iseloomustas viimaste nädalate sündmusi ja kohtumisi erinevate erakondade valijatega, kus mitmel pool valitsesid ärevad emotsioonid. Rahulikel ja asjalikel kohtumistel tunti aga huvi inimeste pärismurede lahendamise vastu.

Kallas märkis, et kolmikliidu valijad jäeti juba esimesel päeval pärast valimisi üksi ning sisuliselt reedeti. "Võimu nimel on tehtud paljutki. On valetatud, visatud ära põhimõtteid, visatud ära sõnu ja visatud ära valijaid," märkis ta.

Kallase sõnul on koalitsioon seisakuvalitsus, mis kardab muutusi. „Te ei muuda midagi ja te isegi ei varja seda. Aga Eesti vajab reforme," toonitas Kallas, tuues esile probleemid nagu palgatõus, tööjõu puudus, konkurentsivõime kasvatamine, maailma majanduses toimuvate arengutega kaasas käimine, targa majandusmudeli arendamine ja kaasaegse haridussüsteemi loomine.

"Need on vaid mõned väljakutsetest, millest on minuga kõnelenud ettevõtjad ja riigiametnikud, analüütikud ja tippjuhid. Need on probleemid, millele on vaja lahendust, kuid mida teie ei paku. Selle asemel kõnelete kulutamisest ja laenamisest ning seda olukorras, kus riigi rahanduslik seis on täbar − ja ma ei hakka isegi küsima, kuidas lähevad kokku teie ideed kõigist teistest täiesti sõltumatust Eestist ja laenuorjusest?“ ütles Kallas.

Seejuures toonitas Kallas, et poliitikute eesmärk pole olla võimul, vaid luua kasutada võimu vahendina luua Eestile parem tulevik, nagu Reformieraond viimastel valimistel lubas. „Meid kõiki ei ole siia valitud mitte selleks, et vajutaksime lihtsalt rohelist nuppu, vaid selleks, et me mõtleksime, kuulaksime ja võtaksime vastutuse. Oma valijate, oma laste, oma riigi ees," ütles Kallas.

Reformierakonna esimees pöördus ka teiste erakondade kahtlejate pole. "Hetkel, mil su käsi täna tõuseb vajutama punast nuppu, mõtle, kas ta tulid selle jaoks siia," ütles Kallas riigikogu kõnepuldist, pöörates pilgu Isamaa fraktsiooni liikmete poole.

Samuti viitas Kallas Keskerakonnast lahkunud Raimond Kaljulaidile. "Inimesi on ära ostetud, kuid mitte kõiki. Paljud teie seast pole asjade käiguga rahul. On inimesi, kes on parteist välja astunud. See nõuab julgust, suurt julgust," sõnas Kallas. Sestap toonitas ta koalitsiooni kõhklejatele, et nad peavad jääma iseendaks ning mitte kuue kuu või aasta pärast, vaid kohe nüüd. "Isegi küsimine on muutunud siin riigis haruldaseks, sest see vajab julgust," märkis Kallas.

Kallase sõnul ei olnud tema kõne teade alistumisest ja hüvastijätust. „Mõne päeva pärast teatatakse siit puldist valitsemise algusest − mina teatasin just meie vastuseisu algusest. Ma olen endiselt valmis enamikuga teist võrdsetel alustel Eestit valitsema, aga kuni seda ei juhtu, ei lase me Eestit hävitada. Me ei lase meie riiki vihkamisse ja seisakusse juhtida,“ ütles ta.

Kallasele esitati kaks küsimust. Hääletamata jätnud Isamaa poliitik Viktoria Ladõnskaja-Kubits heitis Kallasele ette, et Reformierakonna esimees pole võtnud tegelikult kõhklejatega ühendust. Kallas väitis, et see pole tõsi, sest ta on kõigi osapooltega peale EKRE suhelnud.

Samuti esitas küsimuse EKRE poliitik Jaak Madison, kes palus maha hääletatud peaministrikandidaadil tuua esile kolmikliidu leppest punktid, mida Reformierakond toetab. "Peame postiivseks neid punkte, mida olete meie programmist võtnud," vastas Kallas lakooniliselt.

Pärast hääletust toimunud pressikonverentsil tõdes Kallas, et sotsiaaldemokraatidega otsest opositsioonilepet ei looda, kuid koostööd proovitakse teha nii palju, kui see maailmavaateliselt võimalik on.

Seejuures märkis Reformierakonna juht BBC ajakirjaniku küsimusele vastates, et uus valitsus ründab sisuliselt Eesti alusväärtusi, mistõttu on võimupööre Kallase hinnangul võrreldav Brexitiga.

Teisalt nentis ta, et uue valitsuse kooselus saab olema palju küsimärke. Näiteks peab kolmikliit kinnitama juba mais järgmise nelja aasta eelarve strateegia, mis võib saada Exceli-tabelita loodud EKRE, Keski ja Isamaa esimeseks tõsiseks proovikiviks.