Tanklatesse on teel 100protsendiline biodiisel

Taskineni sõnul tahaks Neste Eestis müügile tuua oma biodiisli MY Renewable, mis on väidetavalt toodetud sajaprotsendiliselt taastuvatest allikatest. Mullu novembrist on MY müügil ühes Riia tanklas.

Neste Eesti hulgimüügijuhi Urmas Kuuse sõnul saab kütust juunist alates osta ka kahes Vilniuse tanklas. Eestis pole luba veel saadud. “Sellega meil ametnikud venitavad kummi korralikult – protsess on juba paar aastat veninud. Nüüd tunneli lõpus valgus paistab, aga hetkel seda kütust Eestis müüa ei tohi,” ütles Kuuse.

Nimelt on keskkonnaamet küll vastavad nõuded välja töötanud, need aga vajavad veel kinnitust ELi tasandil, mis võtab aega vähemalt kolm kuud.

“Põhjendus on, et kuskilt direktiivist leiti mingid paragrahvikesed. Tuleb anda võimalus naaberriikidele kommenteerida. Kulla inimesed – Lätis, Soomes ja Rootsis müüakse, Leedus tuleb müüki, aga nii ta on,” tõdes Kuuse.

Optimistliku stsenaariumi järgi võiks Neste MY müüki jõuda juulis lõpus. “Iseenesest on meil kütus Muugal mahutis olemas ja mitmes jaamas valmidus,” sõnas Kuuse.

Kuuse meelest on biodiisel Eestis biometaaniga võrreldes diskrimineeritud. “Olen ministeeriumites arutanud, et HVO (Neste MY tehniline nimetus – toim) on 100% jääkidest toodetud kütus, nagu biometaan. Aga biometaanil on kõikvõimalikult dotatsioonid ja aktsiis null. Samas HVO-l pole mingit maksusoodustust. Meie linnatransport liigub gaasi peal – see nõuab jumal millist investeeringut, uued gaasibussid, tanklad... Kütuseid käsitletakse Eestis väga ebavõrdselt,” leidis Kuuse.

Tema sõnul saab Neste MYst turule jõudes Eesti kõige kallim kütus, mida ei ole lihtne müüa. MY eelis on aga Kuuse sõnul külmataluvus. “Ainsana biokütustest saab seda ka talvel kasutada. Konkurent Orlen lisab diislile esimese põlvkonna FAMEt, see tekitab juba –5 kraadi juures probleeme – hakkab hanguma,” ütles Kuuse.

Samas tunnistas ta, et FAME on maailmaturul HVOst kaks korda odavam ja suvel on sellega konkureerida raske. Ka Lätis ei olevat MY ülearu populaarne. “Paar ettevõtet tangib. Tarbija jaoks on esikohal hind, siis kvaliteet ja bioküsimused on täitsa viimased,” möönis Kuuse.

MY müük edeneb hästi Soomes, kuna seal toetab Nestet ka omanik ehk riik. Näiteks on Kuuse sõnul mitu Soome linna võtnud MY kasutusele munitsipaaltranspordis. Veebruaris võtsid põhjanaabrid vastu ka seaduse, mis tõstab oluliselt biokütuse kasutamise kohustust. Neste konkurentide hinnangul annab seadus firmale sisuliselt monopoolse positsiooni, riik aga leiab, et otsest kohustust just Neste kütust osta siiski ei teki.

Veebruaris avaldas portaal NewsNow Finland põhjaliku uuriva loo, mis avab Neste lobitöö tagamaid. Neste kasutab MY diisli valmistamiseks nimelt palmiõli tootmisel tekkivat PFADd. Kütusefirma ise väidab, et tegu on tootmisprotsessi kõrvalproduktiga, mida peaks seega käsitlema jäätmena. Kriitikutest keskkonnaorganisatsioonid, näiteks Greenpeace, leiavad aga, et “jäätme” kasutamine suurendab paratamatult palmiõli nõudlust, mis toob kaasa ulatusliku metsade langetamise.

Soomes on PFAD-l baseeruvad biokütused CO2-maksu alt täielikult vabastatud, seadused on soodsad ka Itaalias. Neste teeb aga aktiivset lobitööd – mullu juulis kirjutas Sveriges Natur, et kütusefirma püüdis PR-firma Westander abil peatada PFAD ümberklassifitseerimist Rootsi parlamendis, mis neil siiski ei õnnestunud.

PFAD kasutamine on aga tõusuteel. Rootsi energiaagentuuri jaanuarikuiste andmete kohaselt oli selle osakaal biodiisli valmistamise toorainete hulgas 2016. aastal 23%, aasta hiljem aga juba 39%. Neste ise ei avalda, kui palju nad PFADd kasutavad, viidates ärisaladusele.