Ossinovski aktsiisidest: kõik mida saab valesti teha, tehakse ära

Läti mõtleb Eesti eeskujul alkoholiaktsiisi langetada, mis tähendab sotside esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul, et mõlemad riigid saavad odavama alkoholi, madalama eelarvetulu ja rahva tervise suurema kahju. „Seega kõik, mis saab valesti teha, tehakse ära,“ ütles ta.

Sotside esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul pidanuks Eesti Läti alkoholiaktsiisi tõusu ootama.Foto: Liis Treimann

Eile otsustas valitsus langetada lahja ja kange alkoholi aktsiisi 25%, et vähendada piirikaubandust Eesti ja Läti vahel. Nüüd teatas Läti, et mõtleb minna sama teed.

Sotside esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul tähendab see, et kõik, mida sai Eesti valitsus valesti teha, tehaksegi ära. „Tervikuna on üsna selge, kus on selle valitsuse prioriteedid. Teaduse rahastamist võimalikuks ei peetud, sest raha ei leitud. See-eest leiti võimalus langetada viina hinda,“ rääkis Ossinovski.

Läti plaan samuti aktsiise langetada tähendab Ossinovski sõnul, et mõlema riigi tulud langevad ja terviseriskid suurenevad.

Ossinovski sõnul olnuks Eestil targem Läti alkoholihindasid järele oodata. „Kui eelmisel aastal oli selge, et varasemad aktsiisiotsused olid liiga rutakad, vaadati asjad üle. Siis otsustati järgnevad alkoholiaktsiisi tõusud ära jätta ja Lätit järele oodata,“ ütles ta. Ossinovski sõnul oli selline variant ka Lätile aktsepteeritav, kuna sealne alkoholiaktsiis tõusis nii sellel aastal kui ka pidanuks tõusma järgmisel aastal. „Siis oleksid alkoholi hindade erinevus kohati väiksemgi kui enne piirikaubandust,“ ütles Ossinovski.

Tema sõnul on ka alkoholitootjate numbrid näidanud, et Läti piiril on olukord rahunenud. „Aga valitsus tahtis minna populistlikku teed pidi. Samuti on vilja kandnud alkoholitootjate lobitöö,“ ütles Ossinovski.

Lätlased mõtlesid kiiresti ümber

Läti tõstis alkoholiaktsiisi alles kolm kuud tagasi, kuid eilse Eesti uudise järel hakati rääkima aktsiisi langetamisest. Märtsis tõsteti Lätis kange alkoholi aktsiisi nii palju, et see oleks võrdne Leedu maksumääraga, samas jäädes veel selgelt alla Eesti aktsiisile.

Kui aga eile teatas Eesti valitsus, et kavatseb alates juulist langetada alkoholiaktsiisi nii lahja kui kange alkoholi puhul 25% võrra, siis täna ütles Läti rahanduminister Jānis Reirs LETAle, et Läti kaalub minna sama teed. Reirs ütles, et Läti võtab Eesti otsusest eeskuju ning järgmisel nädalal koguneb rahandusministeeriumis vastav töögrupp, et arutada selle üle, mida teha aktsiisimääraga.

Läti rahandusminister lausus, et regionaalsel tasemel on tähtis säilitada konkurentsivõimekust ning seetõttu ei näe ta suuri probleeme aktsiisi langetamisega. Seda, kui palju võiks aktsiis alaneda, ei osanud minister veel öelda. Aktsiisilangetus võib jõustuda sel aastal, kuid kõik sõltub sellest, mis lahenduseni töögrupp jõuab ning kuidas koalitsioonipartnerid ühisele meelele jõuavad. Samas märkis ta, et aktsiisi langetamisega paralleelselt tuleks leida ka seda, kust saada täiendavat raha riigieelarvesse või kust vähendada kulusid.

Alkoholi aktsiisimäärad

Alkohol	Aktsiisimäära ühik	Eesti 2019 jaanuar	Eesti 2019 juuli (-25%)	Läti 2019 juuli (sulgudes 2020 märts)	Soome 2019 juuli
Õlu	Etanoolisisalduse 1% kohta hektoliitris	16,92	12,7	7,4 (8,10)	36,5
Vein ja kääritatud jook (kuni 6%), nt siider	Hektoliiter	84,41	63,35	64 (64)	191/275
Vein ja kääritatud jook (üle 6%)	Hektoliiter	147,82	147,82	101 (111)	397
Vahetoode	Hektoliiter	289,33	289,33	168 (185)	478/738
Muu alkohol	Etanoolisisalduse 1% kohta hektoliitris	25,08	18,81	18,40 (20,25)	48,8

Allikas: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõu

LETA küsitletud koalitsioonipartnerid polnud samas rutakad alandamisega nõustuma. Keskkonnakaitseminister Juris Pūce lausus, et enne peaks olukorda analüüsima ning vaatama aktsiise kogu maksupoliitika kontekstis. Ta rõhutas, et olukorras, kus majandus järjest kasvab ning tugevneb surve meditsiini- ja haridustöötajate palkade tõstmiseks, peavad maksubaasi alandamiseks olema laual väga tõsised argumendid.

Pūce lisas, et alkoholi aktsiisimäärasid ei otsustata lähtuvalt konkurentsist Eesti või Leeduga, vaid alkoholipoliitika peamine eesmärk on siiski piirata alkoholi tarbimist Lätis.

Justiitsminister Jānis Bordāns lisas, et arvesse tuleb võtta kahte aspekti - majanduslik mõju ning moraalne vastutus. Ta lausus, et alkoholipoliitika peaks lähtuma sellest, et see ei kahjustaks inimeste tervist.

Murtud lubadusest on kahju
Jevgeni Ossinovski arvates pidanuks valitsus suurendama teaduse ja hariduse rahastamist ühe protsendini SKPst. Hoolimata varasemast kokkuleppest otsustas valitsus seda mitte teha.
„Võtan seda uudist väga isiklikult, sest ma väga vedasin seda asja, et erakonnad jõuaksid ühisele kokkuleppele, et investeeringuid teadusesse tõstetaks 1%ni SKPst,“ rääkis Ossinovski. „Selleks anti allkirju, kuid ikka seda ei tule,“ lisas ta.
Ossinovski sõnul on selles süüdi see, et valitsusel puudub nägemus, kuidas Eesti tulevikku arendada.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.