• Jaga lugu:

    Kalmistu-Bolt avastas äriniši ootamatust sektorist

    Idufirma Gratitude Services üks kaasasutajatest Gerli Palgi.Foto: Hannes Dreimanis/Õhtuleht Kirjastus

    Mugavusteenustel on üha suurem roll meie igapäevaelus: keegi piirab vuntsi, toob paki ukse ette, peseb auto, valmistab toidu, valib filmid, aga ka – viib esivanemate hauale küünla ja kimbu lilli. Idufirma Gratitude Services tegevus võib esialgu tunduda ootamatu, olgugi et sektor on sama vana kui inimkond ise.

    On üha sagedasem, et inimesed ei ela enam nendes kohtades, kuhu nende lähedased on maetud, ometi vajab hauaplats hooldust. Globaliseerumisetuhinas sündis ka kalmistute Bolt – ja varsti Street View – Gratitude Services.
    Firma idee hakkas idanema, kui ühelt ettevõtte kaasasutajatest paluti pea kümme aastat tagasi, et ta jäädvustaks Lätis asuva juudi kalmistu ning korraldaks sellele kodulehe. Tegemist oli mahuka projektiga, mis hõlmas nii fotograafiat kui andmebaasi ehitamist. Ootamatult tekkis lehel kohe pärast valmimist tellimusi ligi 500 hauaplatsi hoolduseks. Nõnda viidi kaks otsa kokku – oleks vaja tehnoloogiat, millega hõlpsamini kalmistuid jäädvustada ja kaardistada, ning ettevõtet, mis pakuks hauaplatside kordategemise teenust.

    Täna on kogu kalmistute sektor innovatsioonist täiesti puutumata.

    Gerli Palgi
    Idufirma Gratitude Services asutaja ja tegevjuht
    “Eks see sektor on ju täpselt niisama vana kui inimkond ise,” nentis ettevõtte üks kaasasutajatest Gerli Palgi muigega.
    Gratitude Services võttiski kaks nimetatud suunda: esiteks tulla välja süsteemiga, mis võimaldaks kiirelt ja efektiivselt kalmistuid kaardistada, ning teiseks e-pood, kust saab tellida hauaplatsi hoolduse teenuse.
    Gratitude Servicesi tegevus tekitas alguses meedias suurt furoori – kas see on ikka õige, et võõras inimene käib kellegi teise haual, eriti kuna tegemist on tõeliselt intiimse ja emotsionaalse traditsiooniga? Kui lõppes aga sügistalvine küünalde hooaeg ja tuli hakata kalmistul eeskätt riisumas käima, siis sai inimeste pahameel huvitaval kombel otsa, selgitas Palgi.
    “Kui sul on vaja, eriti jõulude ajal, käia näiteks kolmel kalmistul, siis pea terve jõululaupäev lähebki ringisõitmisele. Sellegipoolest, kui on võimalus minna, siis tuleks minna,” jutustas Palgi. Kui aga ei ole, siis pakub seda võimalust Gratitude Services.
    Kalmistute Street View
    Eestis on kalmistuid kokku ligi 700, millest on avalikud umbes 350 – ülejäänute hulka kuuluvad näiteks pisemad perekonnakalmistud. Samuti on olemas digitaalne kalmistuportaal ja paar teist ettevõtet, kes valdkonna digitaliseerimisega tegelevad, ent viimase kümne aasta jooksul pole keegi veel ühtegi jätkusuutlikku lahendust välja mõelnud ning siiani on kaetud vaid ligi kolmandik Eesti kalmistutest.
    Sellel on väga konkreetne põhjus – kuna Eestis on põhiliselt metsakalmistud, siis ei saa siin ei drooni, Google´i autot ega kaameraga pakirobotit kaardistamiseks rakendada. Tänaseks on küll tehnoloogia sealmaal, kus ta loeb tähiseid paremini ja kiiremini kui inimsilm, ent et saada see tehnoloogia konarlike ja struktureerimata kalmistutänavate vahel õigel kõrgusel ja kiirusel liikuma, selles seisnebki väljakutse, selgitas Palgi.
    Gratitude Services tuleb sügisel avalikkuse ette esimese kalmistute kaardistamise seadmega. Suvi läbi on viies surnuaias katsetatud Tartu meeskonna arendatud prototüüpi, mis seisneb Google´i Street View' autona käituvas seljakotiahenduses. Seade oskab lugeda maajoonetähiseid ja hauakividel seisvat teksti ning eelduste kohaselt peaks saama keskmise suurusega (3000–5000 maetut) kalmistu kaardistamisega hakkama poole päeva kuni päevaga, samas kui siiani on taoline ettevõtmine võtnud aastaid.
    “Täna on kogu kalmistute sektor innovatsioonist täiesti puutumata – tellimused tulevad sisse, pannakse märkmepaberi peale kirja ja ongi kogu lugu,” kirjeldas Palgi. Valdkonna kaasajastamisega on ees veel palju tööd, kuna kuni siiani käib see kõik käsitsi, jalgsi ja suusõnaliselt, selgitas ta.
    Olgugi et idee oli alustada tehnoloogiast, tuli esmalt siiski turgu testida. Tänu sellele on kasvatatud juba pooleteise tuhande inimesega püsikliendibaas ning saadud esimesed õppetunnid. Käimas on teine hooaeg.
    “Väga palju loeb see, et me oleme nagu veebipood – oleme liidestanud oma poe andmebaasiga, nii et see tellimine on ükskõik kust maailma nurgast väga mugav ja lihtne ning sa ei pea selleks valima aega ega vaevuma pikemate selgitustega. Maksad ära ja 10 päeva jooksul saab tehtud,” lisas Palgi. Gratitude Servicesi töötajad tegelevad läbipaistvalt ning suhtlevad klientidega, saates pärast iga tellimust kliendile ka pildi korrastatud hauaplatsist ja soojalt säravast küünlast.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.