Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kadri Simson kinnitas energiaministritele, et Komisjon hakkab kontrollima, kas gaasiturul on konkurentsi moonutav oluokrd.
Foto: Reuters/Scanpix
Teisipäeval toimunud energiaministrite kohtumisele olid Hispaania, Prantsusmaa, Tšehhi, Rumeenia ja Kreeka teinud ettepaneku hakata kiiremas korras ELi energiaturgu reformima.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Meil seisavad ees paarkümmend aastat intensiivseid investeeringuid energiamajandusse, kirjutab Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Andres Meesak Äripäeva Infopanga energeetika aastaraportile antud kommentaaris.
Eestis on korterelamute renoveerimislahendused juba üsna hästi välja töötatud. Sellega näitame suurele osale Euroopast teed oma digilahenduste, tehaselise rekonstrueerimise ja riiklike toetusskeemidega.
Eestisse on viimastel aastatel juurde kerkinud hulgaliselt päikesepaneelide kobarparke, mis saavad kõrgete elektrihindade taustal väga soodsat toetust. Nüüd plaanib Elering toetuseperioodi lühemaks lõigata, millega kobarparkide omanikud sugugi nõus ei taha olla.
Juba viis kuud kehtib ka registreerimata töömasinatele liikluskindlustuse seadus. Muudatus mõjutab paljusid ettevõtjaid, kelle masinad tegutsevad suletud territooriumil, näiteks ehitusplatsil või tööstushoonete alal.