Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Meil seisavad ees paarkümmend aastat intensiivseid investeeringuid energiamajandusse, kirjutab Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Andres Meesak Äripäeva Infopanga energeetika aastaraportile antud kommentaaris.
Eestis on korterelamute renoveerimislahendused juba üsna hästi välja töötatud. Sellega näitame suurele osale Euroopast teed oma digilahenduste, tehaselise rekonstrueerimise ja riiklike toetusskeemidega.
Eestisse on viimastel aastatel juurde kerkinud hulgaliselt päikesepaneelide kobarparke, mis saavad kõrgete elektrihindade taustal väga soodsat toetust. Nüüd plaanib Elering toetuseperioodi lühemaks lõigata, millega kobarparkide omanikud sugugi nõus ei taha olla.
Kui kaupmees ütleb tarnijale, et hinnatõusu korral võib kaup sortimendist välja jääda, kas see on tavapärane äriline läbirääkimine või juba lubamatu surve? Ja millal võivad ebaausate kaubandustavade reeglid puudutada ettevõtet, kes ise üldse toitu ei müü?