Edukas Eesti alustab juubelihooaega, peaauhinnaks 10 000 eurot

Tänavu kevadel sai Edukas Eesti teise kahekordse võitja, kui 10 000eurose peauhinna võttis Patarei merekindluses aset leidnud tseremoonial vastu Kalev Kaarna.Foto: Andras Kralla

Täna algab Äripäeva arvamuskülgedel 10. arvamuskonkurss Edukas Eesti, mille võitjat ootab kevadel 10 000eurone peaauhind.

Edukas Eesti on Äripäeva, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Forus Grupi, Swedbanki ja Rohetiigri konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Võistlustööd ilmuvad Äripäeva erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.

Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ja särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot. Lisaks on konkursil tava, et toetavad ettevõtted annavad välja eriauhindu, seekord on Eesti Gaasi suuromanik Infortar lubanud oma lemmikule välja anda ka rahalise preemia.

Konkurss lõpeb (ehk viimane tööde esitamise kuupäev on) 3. aprillil 2022 ning sama kuu lõpus kuulutatakse välja võitjad. Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja tegevjuhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus.

Kuidas osaleda arvamuskonkursil Edukas Eesti?
Võistlustöö ja autori pildi saab esitada selleks loodud veebikeskkonnas.
Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].
Tööde esitamise lõpptähtaeg on 3. aprill 2022.

"Kuigi Eduka Eesti konkursil osaleb alati avalikkusele tuntud autoreid ja arvamusliidreid – ettevõtjaid, juhte, ökonomiste, teadlasi –, ei mängi tiitlid lõpptulemuses mingit rolli, loeb pakutud idee," ütles Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv. "Igal aastal osaleb meil konkursil ka ärksa mõtlemisega õpilasi ja üliõpilasi – oleksin väga õnnelik, kui mõni neist võidaks."

Kuigi konkurss kestab pikalt, panevad korraldajad osalejatele südamele mitte lükata töö esitamist viimasele hetkele. "Kui hea idee on olemas, tasub see kohe kirja panna ja ära saata. Mida varem, seda parem. Meil on olnud kurbi näiteid, kus konkurss läheb meelest ära või hakatakse kiiruga rabistama ja nii kannatab kvaliteet," rääkis Korv.

Mullu oli konkursil esmakordselt üle saja võistlustöö ning peaauhinna noppis innovaator Kalev Kaarna, kelle idee puudutas Eesti koolijuhtide täiendõpet. "400 direktorit mõjutavad viie aasta jooksul umbes 160 000 õpilase ja õpetaja elu ning arusaamu võimalustest ja reaalsusest," kirjutas Kaarna, pakkudes artiklis välja ka konkreetsed ideed, kuidas direktoreid harida.

Teise koha sai Mart Vainu artikliga "Rahatarkuse õpe on sama oluline kui matemaatika ja eesti keel" ja kolmanda koha Norras elav ettevõtja Anneli Andersen artikliga "Rakendame Hemingway kuulsa tsitaadi Eesti ekspordi eduloo ette". Nominentide hulka jõudsid veel Kristi Saare, Vootele Päi, Siret Läets, Madis Müür, Madeleine Tults, Liisa Past, Märt Helmja ja Merit Karise.

Eduka Eesti konkursi võitjad läbi aegade
Kalev Kaarna (2021) "Laseme 400 koolidirektoril painutada Eesti reaalsust"
400 Eesti koolidirektorisse tuleks investeerida 5 miljonit eurot aastas. Saaksime 400kordse võimenduse, arvestades nende panust Eesti tulevikku.
Demis Voss (2020): "Stipp, mis murrab tööjõupuuduse"
Kui osa töötuskindlustushüvitise eest looksime ümberõppe stipendiumi, pääseksime tööjõupuuduse lõksust välja.
Kalev Kaarna (2019): "5G teeks Eesti 5x rikkamaks"
5G-tehnoloogia kiire rakendamine kõigis Eesti tööstusettevõtetes võimaldaks Eesti muuta kaasaegse tootmise eestvedajaks terves maailmas.
Ahto Lobjakas (2018): "Eesti vajab (vähemalt) põlevkivifondi"
Eestis tuleb luua loodusvarade käitamisest rahastatav investeerimisfond, Norra naftafondi eeskujul.
Jaak Laineste (2017): "Taome äpid e-reaalmajanduseks"
Eesti IT-sektor tuleb suunata enese probleemidega tegelevast äpimajandusest reaalmajanduse sektoritesse.
Priit Alamäe (2016): "Personaliseeritud e-riik – teeme ta kiiremaks"
Inimene ei pea kirjutama enam ühtegi avaldust. Riik vastab talle 30 päeva asemel 10ga. Kui riik inimest kohustusest teavitada ei suutnud, pole seda kohustust olemas.
Tarmo Tanilas (2015): "Ostame tootlikke varasid"
Emiteerime riigivõlakirju ning investeerime nendest laekuvad vahendid tootlikesse varadesse.
Tarmo Tanilas (2014): "Seame sisse pensionikonto"
Pea viiendiku eelarve kuludest moodustavad pensionid, mida on üha raskem vaid sotsiaalmaksuga katta. Kuna kolmanda pensionisamba reform on ebaõnnestunud, siis vajame kiiresti vabatahtliku pensionikonto süsteemi, millega suurendada inimeste finantsvara ja parandada riigi finantsvõimekust.
Heiki Urbala (2013): "Esimeseks võõrkeeleks programmeerimiskeel Python"
Mäletate veel neid aegu, kui ema põlle alt esimesse klassi läinud jüts istus järgmisel päeval juba vene keele tunnis? Või neid aegu, kui usuõpetus oli üleriigiliselt esimese klassi laste krihvlite pureda?
Raul Ennus (2013): "Edukas Eesti: õpetame kõik lapsed programmeerima"
Minu ettepanek on õpetada programmeerimist kõigile Eesti lastele sissejuhatavalt juba põhikoolis ja näiteks süvendatult gümnaasiumis ühe õppesuunana.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Edukas Eesti