• Jaga lugu:

    Ajale jalgu jäänud seadus jätab omavalitsused põgenike otsesest maksutulust ilma

    Sel aastal Eestis tööle hakkavate põgenike maksutulu jagatakse omavalitsuste vahel ära.Foto: Andras Kralla

    Täna Eestis tööle hakkava põgeniku palgalt saadud maksutulu läheb aadressita isikute kategooriasse, isegi kui inimene on omavalitsusse sisse kirjutatud – nõnda näeb seadus ette ka eestlaste puhul. Rahandusministeeriumi andmeil on aga KOVid ise nii tahtnud.

    Maksutulu arvestatakse ümber korra aastas, 1. jaanuaril – ka siin pole põgenikele erandit tehtud, kelle puhul on muidu neid palju tehtud. Praeguse seaduse järgi muudetaksegi korra aastas inimeste sissekirjutuse järgset tulubaasi. Isegi kui tallinlane kirjutab end 8. jaanuaril näiteks Pärnusse sisse, laekub terve sama aasta tema töötasult maksutulu Tallinna.
    Kuna Ukraina sõjapõgenikel pole varasemat elukohta Eestis, laekub nende tulumaks riigile, kust see omavalitsuste vahel ära jagatakse.
    Pärnu linnapea Romek Kosenkranius leidis, et seadust tuleks muuta. „E-riik iseenesest võimaldaks seda maksutulu laekumist reguleerida ikkagi selle järgi, kus inimene sissekirjutust omab,“ ütles ta ja lisas, et see võiks olla paindlikum. Pärast sissekirjutust järgmisel kuul võiks maksutulu laekuda omavalitsusele, kus ta päriselt elab.
    Seega on seadus ajale jalgu jäänud? „Jah, kunagi ilmselt olid pikad pabernimekirjad, kus vaadati, kuidas esimese jaanuari seisuga on. Nüüd, kus me elame e-riigis, võiks see olla ikka paindlikum,“ sõnas ta.
    Lääne-Viru omavalitsused pöördusid mitme põgenikke puudutava küsimusega ministrite poole. Ühes punktis soovisid nad selgust ka põgenike tulubaasi kohta. Rakvere vallavanem Maido Nõlvak tõdes aga, et olukord on endiselt segane. Ka tema ütles, et varem on arutatud, et maksutulu võiks ümber vaadata kaks korda aastas.
    Nõlvak ütles, et maksutulu laekumist loetakse iga aasta jaanuari seisuga. Praegu tulnud põgenikud, kellega vald tegeleb ja kellele tööd otsib, nende tulust ei saa omavalitsus otseselt midagi. „Ukraina teemadel on nii palju erandeid tehtud, aga seda tulubaasi erandit ei ole keegi teinud,“ sõnas ta.
    Tartu abilinnapea Priit Humal tõdes, et erandi võiks teha ukrainlaste puhul küll. Siiski märkis ta, et ega nad väga tasuvatele kohtadele esialgu ei kvalifitseeru ja elukoha leidmine käib suurte raskustega.
    Ka Türi vallavolikogu esimees Maarja Brause leiab, et erand maksutulu otse valda laekumiseks oleks vajalik. „Me ju ei tea, kui kaua nad siin on ja kuna nad on praegu just siin kohapeal, siis oleks hea, kui võimalikult kiiresti hakkaks see laekuma. Meie ju omakorda suuname selle raha elukeskkonna parandamiseks ja muu hulgas neile mõeldud teenuste parandamisele,“ ütles ta.
    Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi ütles, et teema on olnud kohalike omavalitsustega peetavatel läbirääkimistel laual mõni aasta tagasi. Tema sõnul ei saa öelda, et maksutulu jaotuse korrigeerimine mitu korda aastas oleks olnud enamiku omavalitsuste soov. „Omavalitsuste võimaliku muutunud huvi korral võime selle teema uuesti lauale võtta,“ sõnas Jõgi.
    Ta selgitas, et kord aastas arvestuse eelis omavalitsustele on olnud eelarveline stabiilsus ehk omavalitsus saab teha oma aasta plaanid olemasolevate maksumaksjate baasilt.
    Lisaks arvestatakse 1. jaanuari elanike seisu omavalitsustele mitme toetuse andmisel, igakuuline või päeva kaupa muutuv arvestus muudaks omavalitsustel oma teenuste eelarvestamise oluliselt keerulisemaks.
    Jõgi rääkis, et nende sõjapõgenike maksutulu, kes saavad Eesti residentideks, jaotatakse omavalitsuste vahel proportsionaalselt. „Ehk siis omavalitsused nende rahast ilma ei jää,“ sõnas ta. Sama tehakse ka teiste residentidega, kellel 1. jaanuari seisuga aadress puudub.
    Ei osata prognoosida palju tulu jääb saamata
    Raha jagamisel arvestatakse omavalitsuse elanike arvu ehk väiksemad omavalitsused saavad vähem raha kui suuremad.
    Kas ja kui palju tulu täpselt saamata jääb, omavalitsuse juhid öelda ei oska. Maido Nõlvak esitas aga mõttelise arvutuskäigu. Keskmist palka saav inimene peaks vallale tulu tooma kuskil 1000 eurot aastas. Arvestades, et paljud põgenikud said märtsis juba tööle, võiks see tulu olla 700 eurot inimese kohta. Umbes 100 põgenikku on valda tulnud, kellest pooled on lapsed. Ligi 40 naist töötab ja kui nad saavad keskmist palka, siis jääb vallal otseselt tulu saamata kuskil 28 000 eurot aastas.
    Ka Priit Humal lausus, et kui elanik on elukohana Tartu linna märkinud, siis saab kohalik omavalitsus tema brutotulult 11,96% tulumaksu. Näiteks 1000euroselt kuupalgalt eraldatakse KOVile 119 eurot ja 60 senti kuus. Humal ei osanud prognoosida, kui palju tulu jääb saamata, kuna ei tea töölkäijate arvu. Aprilli lõpu seisuga on Tartu linna sisse kirjutanud 126 Ukraina põgenikku.
    Sarnasesse suurus järku jääb ka Pärnusse sissekirjutanute arv – põgenikke on sinna registreeritud 127.
    Maarja Brause ei tea, kui palju on end valda sisse kirjutanud, ent neile on tulnud umbes 120 sõjapõgenikku, 60 neist elab Türil.
    Kulud jäävad riigi kanda
    Sõjapõgenike eest maksab peamiselt riik. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ütles, et nemad teevad esmalt kulutused ja seejärel esitavad taotluse ministeeriumile.
    Priit Humal selgitas, et praeguseks on sõjapõgenike puhul tehtud kulusid kokku ligi 80 000 euro eest, lisaks sellele kulud, mis tekivad lasteaedades ja koolides. „Need kulud loodetavasti kompenseeritakse KOVidele suures osas, arvestades perede ja isikute arvu riigi lisaeelarvest,“ lisas ta.
    Humal ütles, et nad on tasunud enne 24. veebruari Tartus viibinud ukrainlaste majutuskulusid, õppevahendeid, pagulaskeskuste inventari. Lisaks veel mehitatud valve kulud vastuvõtukeskuses.
    Transpordikuludest on Tartu linn väljastanud 1371 sõjapõgeniku tasuta bussisõidukaarti, mille tulu jääb saamata. Ka ametnike töökoormus on suurenenud, näiteks rahvastikutoimingutega seotud töötajate puhul. Humal rääkis veel, et hüvitamisele kuuluvad ka hariduskulud.
    Kas võib olla nii, et maksutulu konkreetsesse valda ei laeku ka uuel aastal, kuna põgenikud ei kirjuta end sisse? Brause ütles, et sellega tuleb vaeva näha ja tööd teha. Ta lisas, et on ise otsekontaktis põgenikega ja neid tuleb lihtsalt aidata ning selgitada, et see on oluline.
    Kosenkranius eeldab, et põgenikud siiski kirjutavad end sisse, kuna kõik toetused ja lasteaiakohad jms on seotud registrijärgse elukohaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mart Laar: saabuvad raskemad ajad, see kõik tuleb lihtsalt üle elada
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Allutatud võlakirjad kui lisavõimalus inflatsiooni tingimustes rohkem teenida
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Otsustavate naiste TOP: kõrgepalgalisest ametnikust vaikiva suurärimehe tütardeni
Sel nädalal ilmunud Otsustajate TOPi esisajast leiab vaid kuus naist ja neistki vaid üks oli valmis Äripäevaga rääkima.
Sel nädalal ilmunud Otsustajate TOPi esisajast leiab vaid kuus naist ja neistki vaid üks oli valmis Äripäevaga rääkima.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.