Ukraina liitumine Euroopa Liiduga teeks Eestist netomaksja
Euroopa Liidu liikmesriigid arvutasid suvel, kui palju läheks maksma Ukraina liitumine. Uuringus selgus tõsiasi, et praegused euroliidu struktuurid tulevikuks enam ei kõlba.
Kiiev võõrustas esmaspäeval Euroopa Liidu välisministreid. Pildil Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borrell (vasakul) ja Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.
Foto: AP/Scanpix
Juhul, kui Ukrainast saaks homnepäev Euroopa Liidu liige, oleks tal õigus saada eelarveperioodi lõpuni 186 miljardit eurot, vahendab Financial Times euroametnike koostatud uuringut.
Riikide kulutused riigikaitsele, sotsiaalteenustele ja rohepöördele üha kasvavad. Võlakoormuse tase on juba niigi kõrge, mistõttu maksutõusudest pole nähtavasti pääsu.
Ukraina sõjas on nädalaga toimunud vähe uusi arenguid, välja arvatud Krimmi kõrge nähtavusega süvalöök, millest Venemaal tuleb omad järeldused teha, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg kaitseväe pressikonverentsil.
Välisminister Margus Tsahkna toetab tugevalt Venemaale täieliku kaubandusembargo kehtestamist, kuid ilmselt lendab see soov vastu taevast, leiavad eksperdid.
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.