Nädala lood: suur tüli kindlustusäris ja Armin Karu ambitsioonikas tehas

Kindlustusmaaklerid kirjutasid valitsusele, et kindlustusfirmade osalusega liikluskindlustuse fondi juhitakse huvide konfliktis ja sõidukiomanikelt kogutava sundkindlustuse summadega mängitakse oma kasuks seal, kus ei tohiks.

Tüli keskmes on sundkindlustus, mis rakendub sõidukile siis, kui liikluskindlustuse lõppemisest on möödas aasta ning kui sõidukiomanik ei sõlmi ise uut lepingut. Sundkindlustus on tavalisest liikluskindlustusest viis korda kallim, tariif on paika pandud rahandusministeeriumis ning makseid kogub riigiga sõlmitud lepingu alusel MTÜ Eesti liikluskindlustuse fond.

Liikluskindlustuse fondi liikmed on kõik Eestis liikluskindlustust pakkuvad kindlustusandjad ning fondi eesotsas on inimesed, kes kuuluvad samal ajal kindlustusseltside lobiorganisatsiooni juhatusse.

“Laia julgeolekumaksuga läks nagu Priit Pärna multifilmis — jõudsime tagasi sinna, kust alustasime,” ütles peaminister Kristen Michal (Reformierakond). Julgeolekumaksuks tuleb käibemaksu tõus, füüsilise isiku tuludelt ning ettevõtete kasumilt. “See maks on tagajärg naabri agressiivsusele,” lisas ta.

Ettevõtete maksuarvestuse aluseks on möödunud majandusaasta kasum ja maksu tasutakse kord kvartalis.

Kuidas hakkavad ettevõtted maksu maksma, saab pikemalt lugeda artiklist “Valitsus jäi ettevõtete kasumi maksustamise juurde”.

Otsides positiivseid uudiseid, siis üks neist võiks olla Ida-Virumaalt. Sillamäe sadamas küpsevad uued plaanid, kus alates 2022. aastast on tõepoolest lauale pandud mitu kriisist välja tulemise varianti. Mõni neist on juba põrunud, mõni tundub ulmeline, mõni lootustandev. Ja nende kõrval on õhus variant sadam maha müüa.

Küsimusele, ega suurettevõtja Heiti Hääl ei plaani Sillamäe sadamat ära osta, kinkis ta ajakirjanikule salapärase naeratuse ja lisas: “Ma ei tea, ma ei öelnud midagi.”

“Kui Heiti Hääl teile naeratas, siis naeratan ka mina,” ütles Gleb Katkov, kellele kuulub sadamast veerand.

Katkov tunnistas, et omanikud peavad tõepoolest esialgseid müügiläbirääkimisi, kuid ei avalda, kellega.

Viimase kahe aastaga on sadama kaubamaht võrreldes sõjaeelse ajaga juba rohkem kui kolm korda väiksem. Ettevõttes töötab inimesi 60 võrra vähem, praegu kokku 80. Sillamäe linnapea Tõnis Kalbergi sõnul oli sadamaga laiemalt seotud umbes 2000 inimest ning ka nendest jäid paljud tööst ilma.

Ühest sadamast paistab veel uudiseid: Hispaania suurettevõte, mis toodab tuulikute komponente, võib teha Muugale 200 miljoni euro suuruse investeeringu, kui Eesti jääb peale konkurentsis lätlastega.

“Läänemeri on tegelikult tühi tuuleparkidest. Kõik mõtlevad, kuidas hakata siin meretuuleparke arendama,” ütles Tallinna Sadama juht Valdo Kalm. Tema tiim on rääkinud viimased seitse kuud hispaanlastega läbi Muuga sadamasse tuulikukomponentide tootmise rajamise asjus.

Lõpliku otsuse, kas tehas tuleb Eestisse või mitte, langetab välisinvestor aasta lõpuks, loodab Kalm. Sajaprotsendilist kindlust veel ei ole ja pinge on suur.

Sel nädalal korraldas Äripäev ka aasta suurima majanduskonverentsi “Äriplaan 2025”, kust selgus nii mõndagi uut. Näiteks saime teada, et peamiselt elektrimootorite ja suurte metallikonstruktsioonide tootja Konesko ostis äsja ühe Tartu metalliettevõtte.

Samuti kuulsime, mida mõtlevad Skeletoni asutaja Taavi Madiberk, Ülemiste City suuromanik ja Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits, Grünfini asutaja ja juht Triin Hertmann, P&E Capitali (Piilmannide family office) juht ja Viru Keemia Grupi nõukogu liige Kristjan Piilmann, kinnisvarafondide valitseja EfTEN Capitali juhatuse esimees ja fondijuht Viljar Arakas ja paljud teised.

Kõik konverentsiga “Äriplaan 2025” seotud lood leiab siit.