Makromaania: kas Eesti pani täie hooga vastu klaaslage
Sõjal võib Eesti käekäigule olla kaugelt suurem mõju kui lihtsalt paar aastat kallimat elektrit, see võib Eesti kasvu väga pikaks ajaks känguma määrata.
Kaks, kolm või neli intressikärbet? Kuue kuu euribor vajub 3 protsendi lähedale, kuid juhtub see kuue kuu pärast, aasta pärast või sootuks järgmise aasta lõpuks, pole majandusanalüütikud ja finantsturud päris ühel nõul. Mõju Eesti laenuvõtjatele ulatub sadadesse miljonitesse.
Statistikaameti energiahindade rehkendused panevad analüütikuid juba mõnda aega kukalt kratsima, kui hinnakasv mõõdeti päriselust kiiremaks, võis see meile kalliks maksma minna, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Janno Riispapp “Makromaania” uudiskirjas.
Minister Tiit Riisalo seatud majanduse kahekordistamise siht eeldaks Hiina kiirusel Saksamaast mööda kasvamist, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul “Makromaania” uudiskirjas.
Tehisintellekt suudab juba praegu täita paljusid alustavate IT-spetsialistide tööülesandeid, aidates ettevõtetel kulusid kokku hoida ja tööd tõhusamalt korraldada. Ent lühiajalise kokkuhoiu kõrval tuleb mõelda ka tulevikule: kui ettevõtted loobuvad noorte arendajate palkamisest, võib mõne aasta pärast tekkida puudus kogenud spetsialistidest. Kuidas kasutada tehisintellekti võimalusi nii, et tänased otsused ei kahjustaks ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet?