Karm euroraha tagasinõudmine võib olla põhiseadusega vastuolus
Hankesse kirjutamata jäänud kolm sõna läksid Tallinna linnale maksma 650 000 eurot, kuid riigikohtust oodatav otsus võib pöörata asjalood kogu euroraha tagasiküsimises pea peale.
Viis, kuidas valitsus tegi võimalikuks omavalitsustelt ja ettevõtetelt hanketingimustega eksimise korral kümnendiku eurotoetusest tagasi nõuda, riivab õiguskindlust ega ole põhiseadusega kooskõlas, otsustas riigikohus.
Kohalikud omavalitsused rabelevad, et tõestada riigile iga ehitushankes tõusnud hinna seost Ukraina sõjaga. Kui midagi piisavalt tõestamata jääb, ähvardab miinimumkaristusena toetusest 25 protsendi tagasi maksmine.
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Eesti investorid märkisid üle kolmandiku võlakirjadest
Preses Nama Kvartālsi arendaja AS PN Project kaasas oma viimase tagatud võlakirjapakkumisega 3,5 miljonit eurot, ületades algse eesmärgi poole miljoni euroga. Kokku emiteeriti 3384 uut võlakirja, millest üle kolmandik märgiti Eesti investorite poolt.