Tammeri roheklubi vedajad: raiskad eraelus vähem, raiskad ka tööl vähem
Baltikumi suurim metalluste tootja Tammer lõi aasta alguses roheklubi, et üheskoos töökeskkonda parandada ja töötajate teadlikkust tõsta. Roheklubi eestvedajad tõdevad, et üksi ei ole mõtet sellist klubi alustada ja hulluks ei tasu minna.
Tammeri töötajad peavad enda ehitatud terrassil piknikku. Väliala oli Tammeri roheklubi esimene projekt, mis võeti soojalt vastu. “Tihti inimesed ütlevad, et nad tahaksid ilusa ilmaga minna kuskile, kus on mõnus ja rohelus, mida toas ei ole. Inimesed saavad aru, et see on iseendasse panustamine,” ütles Tammeri kestlikkuse spetsialist Stina Silluste.
Foto: Tammer
Roheklubi idee tärkas Tammeris pärast seda, kui aasta tagasi lõppes nende teekond Rohetiigri Akadeemias. Jõululaua taga tõstatus küsimus, kas ja kuidas jätkata. “Tegelikult oli päris lahe vabamas vormis suhelda, nende teemade üle arutleda ja projekte teha,” ütles Tammeri kestlikkuse ja kvaliteedijuht Anu Marmor.
Toidutööstusfirmas Orkla järgitakse mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasatuse põhimõtteid nii värvates, töötajate vajadusi katvat hüvede paketti luues kui ka järjekordset heategevusobjekti valides. Kõigil nendel tegevustel on ka oma mõõdikud ja analüüs.
Kestlikkusaruandluse kohustus isegi ei terenda Uuskasutuskeskusele. Sotsiaalse ettevõttena ei ole nende eesmärk kasumit teenida, kuigi äri tuleb käimas hoida. Ometigi avaldas keskus teise kestlikkusaruande. ESG on neile pigem maine küsimus.
Akzo Nobel Baltics esindajad tõdevad, et ESG tegevusteta pole keemiatööstuses võimalik konkurentsis püsidagi. Andmete avaldamisse suhtutakse resoluutselt: kõik peab olema teaduspõhine ja kontrollitav.
Usaldus on äris kõige olulisem ning see kehtib ka transporditeenuses. Inimeste päevakava on tihe ning iga minut loeb. Viimane asi, millele soovitakse väärtuslikku aega kulutada, on hilinev või ärajäänud taksosõit ning määrdunud ja ebamugav sõiduk. Samuti juhuslikud pimekohtingud autojuhiga, mis võivad jätta pikemaks ajaks halva tunde.