Pangad nügivad energiamärgiseid, ettevõtted ei võta vedu

Eestis kehtivad energiamärgised on Euroopas ühed rangeimad, näiteks meie A-energiaklassi arendused maksavad 20–30% rohkem kui Lätis ja Leedus. Kas need piirväärtused aitavad päriselt kaasa rohe-eesmärkide saavutamisele või hoopis piiravad meie konkurentsivõimet, selgitab Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Mihkel Tamm.

Uued keskkonnanõuded ei peaks täna kellelegi üllatusena tulema ning on pehmelt öeldes üllatav, et samal ajal, kui ettevõtjad on hoogsalt süsiniku jalajälje arvutamiseks valmistunud, peab riik ise tempot liiga kiireks, tõdeb ehituse olelusringi juhtivekspert Anni Oviir.

Vaatamata sellele, et hoonete süsiniku jalajälje arvutamise kohustust lükati kaks aastat edasi, küsivad ja vajavad seda nii era- kui avaliku sektori tellijad aina rohkem, ütleb Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.

Kuigi Eesti lükkas hoonete süsinikujälje arvutamise kohustust edasi, ei saa ehitussektor endale lubada vana mentaliteedi jätkamist. Tänapäevane ehitus peab mõtlema laiemalt kui ainult tehnilised normid ja kiire kasum, kirjutab Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Jaanika Veldre.

Igapäevaselt võib teedel kohata üha rohkem elektriautosid ning praegu on Eestis registreeritud juba üle 10 000 elektrisõiduki. Mõned valdkonna eksperdid prognoosivad isegi, et aastaks 2030 võib elektriautode arv ulatuda 70 000-ni. Tuleb arvestada ka sellega, et alates 2035. aastast ei müüda Euroopas enam sisepõlemismootoriga autosid. Elektrienergia tarbimise hüpe on vältimatu ning spetsialistid kutsuvad juba praegu kinnisvaraarendajaid ja äripindade haldajaid selleks valmistuma.