ESG on ajanud kraaviveerele Euroopa Liidule omane liigne bürokraatlikkus. Aga me ei saa sellest aega juurde, kui me siin kõhkleme ja soperdame, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Juhtidel on aeg küsida, mida kestlikkus nende ettevõttele tegelikult tähendab. Muutuv ärikeskkond eeldab, et kestlikkusest saab tööriist, millega tugevdada oma meeskonda, partnereid ja äri vastupanuvõimet.
Tark ja vastutustundlik juhtimine on ainus viis, kuidas pikas perspektiivis olla majanduslikult tulemuslik ja arvestatav äripartner, kirjutab TalTechi vastutustundliku majanduse ja ESG keskuse juht Merle Ojasoo.
Praktikale peale vaadates pole ime, et kolmetäheline lühend ESG tekitab ettevõtjates negatiivseid tundeid. Suuname fookuse taas innovatsioonile, kestlikule kasumlikule tehnoloogiale ja äriarendusele – sellele, mis vähemalt algselt pidi olema ka ESG aruandluse eesmärk, kirjutab kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul.
Mina pole küll kindel, kumb kujuneb planeedile ja inimkonnale laastavamaks – kas pidev poliitiliste otsustega mööda panemine või kliimamuutused, kirjutab Äripäeva Finantsuudiste teemaveebi toimetaja Villu Zirnask.
Ettevõtete suurimad probleemid sünnivad endiselt strateegiast — eelkõige sellest, et seda ei viida ellu. “Strateegia on valik — mida me teeme ja mida me ei tee. Strateegia peab looma selgust, mitte keerukust,” selgitab kasvutreener Anti Orav.