Riigikontroll kritiseerib valitsust inertsist lohiseva eelarve eest

Tänavune kaitse-eelarve oli 1,38 miljardit eurot, tuleval aastal kasvab see koos välisrahaga juba 2,4 miljardi euroni.

Valitsuse otsus võtta euroreeglitest maksimum ja lasta järgmise aasta riigieelarve märkimisväärsesse defitsiiti on suures plaanis mõistlik, kuid probleem on ikkagi olemas, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Riigikontrolör Janar Holm ütles saates “Kuum tool”, et Eestis peaks riigi rahaasjadest rääkides ütlema ausalt ja julgelt välja ka selle, mida me enam ei tee. “Ilma loobumisgeenita eelarvet korda ei saa,” on Janar Holm kindel.

Kolmapäeval võetakse vastu riigieelarve, mis kõige muu kõrval “ei jäta Reinsalule midagi”, nagu olevat kord kõlanud Kristen Michali valitsuse pressikonverentsil. Kas see päädib lähiaastail vältimatu maksutõusuga?

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.