Kui veel aastaid tagasi andis seeneline-marjuline korjatu kokkuostjale, kes selle ära kaalus ning saadava summa välja arvutas, siis viimased kaks aastat peab iga kokkuostja tabelisse märkima ka korilase isikuandmed: nime, isikukoodi või sünnikuupäeva ning saadava summa. Need tabelid võtab maksuamet hiljem kontrolli tehes aluseks, et vaadata, kas kokku ostetud kogused ning makstud summad klapivad.

Anu sõnul lähevad tabelisse isegi kõige väiksemad arvud ning kogused – näiteks müüvad mõned inimesed vaid mõnekümne sendi eest metsasaadusi. „Arvan, et usinamad korjajad võivad teenida kokku ehk nii 500 eurot,“ ütles Anu ning täpsustas, et selline summa teenitakse kolme- või neljakuulise korjamisperioodi jooksul.

Äripäev kirjutas eile, et seenel ja marjul käimine on paljudele sissetulekuallikas, millelt teenitud tulult tuleb ka maksud tasuda.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Uku Tampere selgitas, et seaduse järgi tuleb deklareerida teenitud tulu ja tasuda sellelt ettenähtud maksud, sõltumata, kas tegemist on regulaarse või ühekordse tuluga ja kas tulu teenitakse põhitööna või selle kõrvalt ettevõtlusega tegeldes.

„Maksuvabalt ja ilma deklareerimata võib inimene müüa enda isiklikus kasutuses olnud asju. Metsast korjatud marjade-seente ja oma aia saaduste müümine tulu teenimise eesmärgil sinna alla aga paraku ei kuulu,“ selgitas Tampere.

Tampere rõhutas, et MTA pole ühtegi korilast luubi alla võtnud. "Ühegi üksiku marjulise või seenelise vastu pole maksu- ja tolliamet taolist huvi üles näidanud. Kokkuostja poolt kirjeldatud olukord puudutab vaid kokkuostjaid, kes peavad tõepoolest vajadusel suutma selgitada ostetud koguste päritolu," selgitas Tampere. Ühegi marjulise käest pole MTA selliseid andmeid palunud. MTA eesmärk on Tampere sõnul tagada ettevõtetele võrdne konkurents - selle jaoks vajadus marjulistega suhelda puudub.