• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuamet hoiab marjulised sihikul

    Juba 18 aastat Võrumaa metsade vahel niiöelda seene- ja marjaringe tegev kokkuostja Anu rääkis, et viimasel kolmel aastal on seenelised ja marjulised maksuameti huviorbiidis.

    Kui veel aastaid tagasi andis seeneline-marjuline korjatu kokkuostjale, kes selle ära kaalus ning saadava summa välja arvutas, siis viimased kaks aastat peab iga kokkuostja tabelisse märkima ka korilase isikuandmed: nime, isikukoodi või sünnikuupäeva ning saadava summa. Need tabelid võtab maksuamet hiljem kontrolli tehes aluseks, et vaadata, kas kokku ostetud kogused ning makstud summad klapivad.
    Anu sõnul lähevad tabelisse isegi kõige väiksemad arvud ning kogused – näiteks müüvad mõned inimesed vaid mõnekümne sendi eest metsasaadusi. „Arvan, et usinamad korjajad võivad teenida kokku ehk nii 500 eurot,“ ütles Anu ning täpsustas, et selline summa teenitakse kolme- või neljakuulise korjamisperioodi jooksul.
    Äripäev kirjutas eile, et seenel ja marjul käimine on paljudele sissetulekuallikas, millelt teenitud tulult tuleb ka maksud tasuda.
    Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Uku Tampere selgitas, et seaduse järgi tuleb deklareerida teenitud tulu ja tasuda sellelt ettenähtud maksud, sõltumata, kas tegemist on regulaarse või ühekordse tuluga ja kas tulu teenitakse põhitööna või selle kõrvalt ettevõtlusega tegeldes.
    „Maksuvabalt ja ilma deklareerimata võib inimene müüa enda isiklikus kasutuses olnud asju. Metsast korjatud marjade-seente ja oma aia saaduste müümine tulu teenimise eesmärgil sinna alla aga paraku ei kuulu,“ selgitas Tampere.
    Tampere rõhutas, et MTA pole ühtegi korilast luubi alla võtnud. "Ühegi üksiku marjulise või seenelise vastu pole maksu- ja tolliamet taolist huvi üles näidanud. Kokkuostja poolt kirjeldatud olukord puudutab vaid kokkuostjaid, kes peavad tõepoolest vajadusel suutma selgitada ostetud koguste päritolu," selgitas Tampere. Ühegi marjulise käest pole MTA selliseid andmeid palunud. MTA eesmärk on Tampere sõnul tagada ettevõtetele võrdne konkurents - selle jaoks vajadus marjulistega suhelda puudub.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Räägime sellest, mis nägu on töökius ja töökiusaja
Töökiusu vastu seismiseks läheb tarvis sama, mis teistegi ühiskondlike probleemide puhul – rääkimise jõudu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Töökiusu vastu seismiseks läheb tarvis sama, mis teistegi ühiskondlike probleemide puhul – rääkimise jõudu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Aasia turud on täna tõusnud
Aasia aktsiaturud ja regiooni suuremad valuutad täna üldiselt tõusid, samas oli ka turge, kus aktsiad odavnesid. Investorid ootavad jätkuvalt täiendavat infot koroonaviiruse omikrontüve kohta, vahendab Reuters
Aasia aktsiaturud ja regiooni suuremad valuutad täna üldiselt tõusid, samas oli ka turge, kus aktsiad odavnesid. Investorid ootavad jätkuvalt täiendavat infot koroonaviiruse omikrontüve kohta, vahendab Reuters
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).