Praeguses koalitsioonis pole ühtegi partnerit, kes sellele vastu seisaks. Vastupidi, variante on ka praeguste võimuparteide ridades arutatud juba õige pikalt.
Mullu novembris, eelmise valitsuse ajal oli muudatuse vastu Rahvaliit. Samas olid nii tollane rahvaliitlasest rahandusminister kui ka Keskerakond selgelt välja öelnud, et olukord on ebaõiglane ja seda tuleb muuta. Suurt vastuseisu tegelikult polnud. Pigem on parteid vaielnud, kelle suurepärase ideega algselt tegu oli, nagu emapalgagi puhul.
Rahandusminister teatas eilsel pressikonverentsil, et seaduse detailid on veel selgumisel. Seepärast peame vajalikuks ka märkida, et me ei pea põhjendatuks ühtegi piirangut, millest rahandusministeeriumi kavades ja erakondade avaldustest juttu on tulnud.
Nii on Äripäeval hea meel, et ei läinud läbi Reformierakonna mõte nõuda raha taasinvesteerimist 90 päeva jooksul. Samuti ei oleks mõttekas kehtestada kohustust aktsiaid aasta aega hoida jms. See kõik halvab investori vabadust teha oma rahaga kiirelt muutuval turul mõistlikke otsuseid. Näiteks Lätis ei ole investorile kehtestatud mingeid piiranguid.
Lisaks ebaõigluse kaotamisele suurendab seadusemuudatus ühelt poolt säästmist ja teisalt vähendab tarbimist. Mida vabamalt ja lihtsamalt saavad üksikisikust investorid tegutseda, seda rohkem neid meil saab olema.
Inflatsiooni ohjeldamine ja säästmise propageerimine on meil riiklikuks prioriteediks kuulutatud. Uus seadus aitaks kaasa ka euro kiiremale kasutuselevõtule. Just investeeringute soodustamine on see, mis aitab sisetarbimist pidurdada.
Seega - mida suuremaid summasid investeerimiskontodel hoidma hakatakse, seda parem majandusele. Seadusandja peaks selles nägema samasugust suurt võimalust nagu pensionireformis. Ja tegema seda niipea kui võimalik.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini