Paljud ettevõtted kasutasid koristusaktsiooni ära oma ettevõtte siseüritusena, näiteks EMT, Elion, Hansapank, SEB, EAS, Eesti Energia ja paljud-paljud teised. Kindlasti sai selle läbi hoogu töökollektiivi ühtsustunne.
Kampaania hoogustudes tõmbas tuure üles ka iseeneslik turundus - Teeme Ära logo või link läks iseseisvalt üles enam kui 1600 erinevasse internetikeskkonda (sh paljud blogid, foorumid), kus igaühes kutsuti üles aktsiooniga ühinema.
Heategevusliku ja sotsiaalse sõnumit kandva kampaania puhul on väga oluline PR-i osa – nii oli ka meie kampaanias. Tänu ajakirjandusele saime lahti seletada mitmeid keerulisi teemasid. Usun, et kampaania käigus kasvas kogu prügimajanduse teadlikkus inimeste seas. Näiteks tuli paljudele üllatusena, et illegaalse prügistamise eest on ette nähtud karistused kuni 18 000 krooni ja ettevõtetele kuni 50 000 krooni. Samuti see, et suured prügihunnikud, mis on mõõtmetelt juba korraliku prügila suurused, on siiski illegaalsed. Tihtipeale tundub inimestele, et prügikoha tohutu suurus metsas selle mingitpidi legaliseerib. Loodan, et paljud said teada ka oma lähikonna prügila asukoha. Ja usun, et ka Keskkonnainspektsiooni number 1313, kuhu prügistajatest teatada, jäi paljudele meelde.
Teeme Ära sisendas lootust, et siiski ON võimalik positiivseid muutusi ühiskonda tuua ja muuta prügistajate hoiakuid. Või kui mitte seda, siis vähemasti nende tegevuse tänu tugevnenud nn naabrivalvele ääretult ebamugavaks teha. Et kui Eestimaa puhtaks teha, siis ta ka puhtamaks jääb.
Teeme Ära korraldajad tänavad südamest omalt poolt kõiki toetajaid, vabatahtlikke, kõiki kampaanias kaasalööjaid ning kõiki toredaid inimesi, kes prügikoristustalgutel osalesid. Tõeliselt hea meel ja uhke tunne on elada riigis, kus sellised asjad on võimalikud.
Autor Anneli Ohvril on Momentum Eesti projektijuht ja „Teeme Ära 2008“ turundusjuht.