Kasumivaba veeb 2.0 ehk kas blogimine on mõttetu tegevus?

Financial Times'is ilmus mai lõpus huvitav artikkel sellest, et Web 2.0 (sotsiaalvõrgustikud, blogid jms) on viimase nelja aasta jooksul küll jõudsalt kasvanud, ent raha ei suudeta nende abil siiamaani suurt teenida.

Piltlikult kirjeldades on tegemist olukorraga, kus liiga kaugele ette vaadates võib komistada otse jalge ees olevale takistusele või mitte märgata kraavi, mis on tegelikkuse ja tulevikuunistuse vahel. Ja kui selle helesinise unistusega tegeledes tänapäev tähelepanuta jätta, võib kõht päris kiiresti tühjaks minna.

Pikaajalise blogijana pean tunnistama, et pole sellega kuigi rikkaks saanud. Mõned artiklid ja kolumnid olen blogi abil siiski suutnud müüa. Skype on suhtlemisel ja sidekulude vähendamisel kõvasti abiks olnud ja firma blogi on aidanud paljudele küsimustele vastates pika kirjatöö asemel ainult linkimisega hakkama saada.

Imetlen riskikapitaliste, kes veedavad Orkutis või Facebookis tunde, et aru saada, millest seal kasum peaks tekkima. Tõenäoliselt kasutavad need soliidsed härrasmehed püüdlikult ka kõiki muid veeb 2.0 ja 3.0 startupe, et võimalikult varakult ära aimata, millest raha võiks tekkima hakata. Seni veel ei ole hakanud. Muidugi, leidub üksikuid näiteid blogijatest, kes teenivad nädalase kõva kirjutamisega tuhandeid dollareid või reklaamileidudest, mis YouTubes tohutu tasuta auditooriumi on haaranud. Kuid need on üksikud terad pimeda kanakarja seas, enamus nokib tühja.

Täna teevad veebis reeglina raha (ma ei mõtle aktsiamulle, vaid reaalset tegevuskasumit) ikkagi üsna konservatiivsed veeb 1.0 lahendused. Reklaamitellijad, tavaäri e-rakenduste kasutajad ja muud, kes veebiteenustele käivet tekitavad, on ettevaatlikud inimesed ega vaimustu karjakaupa utoopilistest kelladest-viledest. Mis ei tähenda, et need, kes vaimustuvad, kuidagi imelikud oleksid. Kunagi pidasid korralikud hobusemehed veidrikeks ka neid, kes tossavate ja plärisevate ilma-hobuseta-vankritega sõita üritasid.

Kuni uued ärimudelid selguvad, teeb suur hulk katsetajaid kõvasti tasuta tööd või raiskab investorite raha. Aga nii on see alati olnud. Tark ei torma, vaid valib juba äraproovitud lahenduste hulgast selliseid, mille töökindlusele võib äriplaani üles ehitada.

Artikli autor Jaano-Martin Ots on Klikivabriku turunduse-ja müügijuht.