Eelmisel nädalal selgusid Tartus Passwordi turunduskonverentsil Eesti turunduse parimad. Turundustegude žürii liige Karl Multer annab selle sündmuse valguses oma kommentaari aasta turundustrendidele tervikuna.
Turundus on muutumas palju pragmaatilisemaks. Eesmärgid on selgemad, saadakse aru reklaamitegevuse ja turundustegevuse erinevast tähendusest ja sellest, et reklaam on turundusmeetmete hulgas ainult üks osa.
Reklaam on teatavasti üldse keeruline valdkond – kui adekvaatselt me suudame reeglina oma reklaamitegevust mõõta? Kas me otsustame reklaamikampaania erinevate komponentide üle mõõtmistulemuste põhjal või hoopis selle järgi, kas omaniku naisele reklaam meeldis? Muide, see teine "metoodika" on paraku üsna levinud. Las jääb ka tulevikus nii, et reklaamide meelelahutuslikku sisu hindab Kuldmuna konkurss, ja turundustegu, mis on üles ehitatud äriliste eesmärkide saavutamiseks, hinnatakse eelkõige pragmaatilisuse seisukohast.
Turunduse eesmärgid on läinud selgemaks, tulemuste saavutamise meetmed pragmaatilisemaks. Enam ei loodeta üksnes superheale tootele, teenuse sisule või reklaamiagentuuri säravale ideesähvatusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võrreldes aastaga 2007 oli aasta 2008 turundusteo konkursil kaks korda rohkem selliseid töid, millel oli selge eesmärk ja sellest lähtuvalt ka konkreetne strateegia, kindel tegevuskava ning mõõdetavad tulemused. Tänavu ei piisa turunduse mõõtmiseks ainult taotlusest, et turundusaktsioon tekitaks sihtrühmas positiivse emotsiooni. Turundustegevus on vaja rahaks konverteerida – olgu selle väljundiks siis kasvanud kontaktide arv, suurem külastatavus, positsioneeringu täpsustamine vmt. Lõppkokkuvõttes on kõige tähtsam ikkagi müük ja kliendisuhte tugevus ning kliendirahulolu.
2008. aasta tööde hulgas oli suurem osakaal sotsiaalprojektidel, antud sektori mahud ka reklaami tellijana on oluliselt kasvanud. Sotsiaalprojektide edu turunduskonkursil on ka loogiline, sest nende tööde teostajad on muutunud professionaalsemaks ja tegevused ise mastaapsemaks. Hea meel on selle üle, et aasta turundusteo auhinna võitis kampaania "Teeme ära" – see oli üdini positiivne ja äriliste projektidega oma meetmete poolest võrreldamatu ettevõtmine.
Selle projekti raames suudeti panna inimesed tegema midagi vabatahtlikult, võidu tõid väga hästi teostatud reklaam, hea suhtekorraldus ja suur meediamaht, mis tasuta partneritelt saadi. Võimas! Pean seda projekti tervikuna ideaalseks – hea idee oli perfektselt laiale sihtrühmale edasi antud, saavutatud tähelepanu ja seeläbi sihtrühma kaasamine. Loodame, et õnnestus muuta ka inimeste hoiakuid.
Teised finalistid olid telekommunikatsiooni, jaekaubanduse, panganduse ja meedia valdkonnast – tegu oli suhteliselt laia spektriga. Sel aastal puudusid turundusteo kandidaadid alkoholi turustajate hulgast – järelikult polnud aastal 2008 selles valdkonnas eriti silmatorkavaid saavutusi. Ootan sellelt aastalt selgelt eesmärgistatud turundusprojekte, kus turundusstrateegia ja tegevused on selgelt mõõdetavad ja tulemused head.
Omaette teema on ettevõtete sponsorlus. Milleks sponsorlusega tegeletakse, kui bränd on juba niigi hästi tuntud? Sponsorlus kui üks peamisi positsioneerimise tööriistu võimaldab ettevõttel alateadvuse tasandil oma brändi kuvandile liita sobivaid märksõnu. Usun, et sellisel tasandil sponsorlusega tegeleb Eestis ca 5-10% turul olevatest ettevõtetest. See tähendab, et sageli ei ole sponsorluse objekti ja ettevõtte soovitud kuvandi vahel kuigi palju seoseid. Soovitan sellele mõelda.
Aasta turundustegusid vaata
siit.
Artikli autor Karl Multer on SEB turundus- ja kommunikatsioonidivisjoni direktor.