Proovin, alles siis ostan

Brändi, toote või teenusega kogetava tundmuse loomine ehk kogemusturundus (experiental marketing) on viimastel aastatel just ülaltoodud põhjuse tõttu kõvasti populaarsust võtnud (rääkimata tavameedia üleküllastatusest). Turundusagentuur Jack Morton viis läbi uuringu, mille põhjal selgus, et kuigi tele- ja internetireklaam on inimestele endiselt eelistatumad, on kogemusturunduse mõju suurem. 80% inimestest arvasid, et kogemusele järgneks tõenäoliselt ost; sealhulgas kinnitasid 50% vastanutest, et pärast tootekogemuse saamist olidki nad ostu tõepoolest ka sooritanud.

Kogemus müüdava toote, teenuse või üldiselt brändi kohta võib olla saadud lõhna, maitse, emotsiooni, tunnetuse, üritusel osalemise, veebilehe külastamise vms kokkupuute läbi. Näiteid? Äripäeva tellimus – esimene kuu prooviks tasuta, Elioni videolaenutuses esimesed kolm filmi - tasuta, uus Renault – tule proovisõidule, uued Bono kohukesed – proovi Selveris degustatsioonil järele. Kogemusturunduse alla käivad ka tarbija meeltes tekkivad seosed – tõenäoliselt on Gilette’i violettsinine valgus mingis kontekstis äratuntav ning suure tõenäosusega võib väita, et Ameerikas levinud kohvikute õhku pritsitav sooja saialõhna spray suurendab saiakeste müüki. Muuseas, sarnast lahendust on Eestis proovinud ka Paulig, kes paigutas kauplustes kohviriiulite kõrvale kohvilõhnamasinad.

Saadud kogemus on inimesele parim viis saamaks tootest nii infot kui ka hinnangut. Ettevõttele seab see aga omakorda kohustuse väljakäidud lubadused ka täita, sest vale saab üsna ruttu läbinähtavaks. Seega, kui ettevõte oma toote headuses nii kindel ei ole, pole kogemusturundus kõige parem lahendus toodet eksponeerida.