- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,39
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ebakompetentsed pangajuhid jätkavad, miks?
Samal ajal kui erinevate maade keskpankade juhid peavad Jackson Hole'i suusakuurordis isennast upitavaid kõnesid seletades, kuidas nad viimase aasta jooksul „maailma päästsid“, tekib üha rohkem küsimusi sellest, miks nii palju ebakompetentseid pangajuhte istub oma kohtadel edasi ja mida see pankade päästmine maksumaksjale maksma läheb, märgib analüütik Jüri Uustalu.
Põhiline keskpankurite argument on järgmine: „see, et aitasime pankrotistunud pangajuhid-idioodid hädast välja, võimaldas ära hoida veelgi suurema kriisi“. Asjaosalistele peaks meelde tuletama, et mitte ükski keskpankuritest ei osanud (kinnisvarakrahhist ajendatud) finantskriisi ette näha ja veelgi vähem ära hoida.
Umbes kaks aastat tagasi samal ajal rääkis Ben Bernanke USA Kongressi ees: „the impact on the broader economy and financial markets of the problems in the subprime markets seems likely to be contained,“ – halbade kodulaenude mõju majandusele paistab olevat piiratud. Ja järsku aasta hiljem, keset kriisi, muutus Bernanke järsku 100% ettenägelikuks ning teadis täpselt mida „suurema kriisi“ ärahoidmiseks teha tuleb? Raske uskuda.
Küll aga aidati „suurema kriisi ärahoidmise“ suitsukatte varjus kõige rikaamatel inimestel oma rikkust säilitada. Näiteks said Warren Buffeti Berkshire Hathawayle kuuluvad finantsettevõtted kokku 95 miljardit dollarit abi programmi TARP raames ning samuti emiteerisid Berkshire’ile kuuluvad firmad 133 miljardi dollari eest USA valitsuse poolt garanteeritud võlakirju. Möödunud aastal paljud imestasid, kuidas ausa inimese reputatsiooniga Buffett teles esinedes TARP-programmi kaitseb. Omakasu pärast muidugi.
Rikkurite abistamine paistab olevat kallis lõbu. Valge Maja just avaldas oma muudetud eelarveprognoosi järgmiseks kümneks aastaks. Tuleb välja, et järgmiseks kümnendiks oodatakse üheksa triljoni (!) dollari suurust kumulatiivset defitsiiti. Arvestades, et USA SKP on praegu vaid 13 triljoni suurune, pole üldse selge, kuidas taolist defitsiiti finantseerida.
Majandusteadlase Paul Krugmani ja ajaloolase Niall Fergusoni vahel on käimas terav sõnasõda suurte eelarvedfitsiitide osas. Krugman leiab, et defitsiitide suurus ei loe, Ferguson aga väidab, et ajaloos lõppevad megadefitsiidid tihtipeale riigi pankroti ja hüperinflatsiooniga.
Lisaks sellele pole üldsegi kindel, et „maailmapäästjad“ on fiantskriisi seljatanud. Kuna Suurbritannia on praeguseks oma eelarvelised vahendid juba ammendanud, keskendub Bank of England (BOE) raha trükkimisele valitsusobligatsioonide kustutamise läbi (quantitative easing). Hiljaaegu avaldatud BOE koosoleku protokolli kohaselt palus BOE juht Mervyn King luba 200 miljardi naelsterlingi suuruse „quantitative easing“ programmi jaoks, kuid ta kolleegid nõustusid vaid 75miljardilise programmiga. Kui kriis juba läbi, siis milleks vajas King 200miljardilist programmi?
Muidugi on ka võimalik, et riiklik pankrot, millest Ferguson räägib, ongi juba saavutatud. Ehk pole Briti valitsusobligatsioonidele enam investoritest ostjaid ning võlakirjad istuvad asjatult ostjaid oodates pankade bilanssides? Kui nii, siis pole maailm veel sugugi „päästetud“.
Enimloetud
Viimased uudised
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele