Töötajate värbamine läheb raskemaks

Ka koondamise läbi vabanevate töötajate kvalifikatsioon ei vasta enamasti nendele nõudmistele, mida värbavad ettevõtted oma töötajatelt ootavad.

Tööandjate seas tehtud uuringust selgus, et 39% tööandjaid plaanib lähema kuue kuu jooksul töötajaid värvata ning 9% nii värvata kui töölt vabastada. Seejuures värvatakse peamiselt töömahtude ja organisatsiooni kasvu tõttu ehk siis üle kolmandiku tööandjatest on orienteeritud kasvule. See on meie peamiste eksporditurgude nõrkust arvestades positiivne.

Positiivne koondamine. Töötajate arvu vähendamist plaanib 3% tööandjatest, seega kokku üle kümnendiku tööandjaist mõtleb töötajate vabastamise peale lähema kuue kuu jooksul. Ka seda näitajat saab tõlgendada positiivsena, sest seeläbi toimub liikumine tootlikemate töökohtade suunas, mis on omakorda Eesti pikaajalise majandusedu eelduseks.

Edukamateks värbajateks osutuvad need tööandjad, kes oskavad positiivselt kaasata ja motiveerida noori ning leiavad töökorralduslikke meetodeid, et töötajate töö- ja eraelu oleks rohkem tasakaalus. Tehnoloogiasektoris aga on edukuse võtmeks rahvusvahelistumine. Juba praegu oleme olukorras, kus oma värbamisplaane suudavad täita vaid need IT-ettevõtted, kes on avatud värbama väga erineva tausta ja päritoluga inimesi. Järgmisel aastal see tendents kindlasti süveneb.

Paljudel tööandjatel tuleb ühtlasi leida võimalusi, et maksta värskelt värvatavatele töötajatele kõrgemat palka, kui juba olemasolevatele sama taseme töötajatele. Põhjus on selles, et ettevõtte üldine tootlikkus ei pruugi kasvada samas tempos turul saadaolevate töösoovijate palgaootustega.

Palgatõusu osas konservatiivsed. Palgatõusu planeerib samas uuringu järgi vaid 35% tööandjatest. Tööandjad on palkade tõstmise osas pigem konservatiivsed, sest lähinaabritest on nii Venemaa kui Soome majandus kriisis ning Eesti majanduskasv 2014. aasta jooksul on olnud alla ootuste.

Veel aasta alguses julgesime prognoosida 10protsendilist palgakasvu aasta jooksul, aga Ukraina kriisi valguses tunnetavad tööandjad ohtu oma ettevõttele ning palgakulude osakaalu vabatahtlikult ei suurenda. Praegune seis näitab keskmise palga kasvu pigem 5–7% kandis, mis sobitub paremini kokku tootlikkuse kasvuga ühiskonnas ning madala inflatsiooniga. Sellisena jätkub see ka tuleval aastal. Palgakasv ei saa olema siiski üldine. Palk tõuseb ikka konkreetsetes sektorites ja konkreetsetel ametikohtadel.

Kandideeritakse julgemalt. Aastases võrdluses on ka tööpakkumiste arv kasvanud üle kümne protsendi. Kasvutendentsi näitab ka meie süsteemis tööpakkumistele kandideerinute arv. Kui majandus stabiilselt kasvab, siis muutuvad töötajad oma otsustes vabamaks ning kandideerivad julgemalt uutele ametikohtadele. See ei tähenda tööandjatele siiski veel hõlpsamat värbamist, sest oma otsustes vabade töötajatega on töölepinguni jõudmine keerulisem.

Kokkuvõttes on märgid tööturul toimuvast head. Nõudlust turul jagub, ettevõtted arenevad ning majanduse restruktureerimine toimub kiiremas tempos kui eelnevatel aastatel. Veelgi olulisemaks saab aga riigipoolne täpselt suunatud tugi töötajate ümberõppele, et töötuse määr nende muudatuste käigus ei kasvaks. Töötuse määr sõltub ka sellest, kuidas edeneb sisetarbimisele suunatud ettevõtlus, kus lihtsam tööjõud tavapäraselt rakendust leiab.