Kui alustaks õige väikestest asjadest?

Välismaale lähetusse saadetud töötajale võib maksta maksuvaba päevaraha 32 eurot päevas. See määr (500 krooni) kehtib muutumatuna juba 20 aastat. Vaevalt keegi usub, et 20 aastaga on ainult Eestis elu kallimaks läinud ja mujal maailmas mitte. Täna oleme sellises olukorras, et Eestisse tööasjus sõitev soomlane, rootslane või lätlane saavad Eestis oluliselt rohkem maksuvaba hüvitist kui eestlane nendes riikides viibides.

Eesti-siseses lähetuses ei ole alates 2009. aastast enam üldse lubatud maksuvaba päevaraha maksta. EMLi arvates on selline ebavõrdsus lausa põhiseadusevastane, sest vähemalt meie teada ei ole veel suudetud teaduslikult tõestada, et töötajatel oleks välismaal viibides suurem söögiisu kui Eestis töötades. Aga eelkõige just toidukulude katteks ongi päevaraha mõeldud.

Alles septembris kaotati ära 64eurone hüvitis töötaja isikliku sõiduauto kasutamise eest. Nüüd võib hüvitist maksta kuni 335 eurot, aga ainult sõidupäeviku alusel. See kehtib ainult töötajale ja ainult sõiduautole. Kui töötajal peaks olema vajadus kasutada tööasjade ajamiseks isiklikku kaubikut või kui inimene osutab teenust käsunduslepingu alusel, siis tuleb lisaks sõidupäevikule esitada ka kütusetšekid ja raamatupidaja peab läbi tegema füüsika kontrolltöö, et arvutada, kas hüvitatav kütusekogus vastab läbitud kilomeetritele. Kehtestada tuleks lihtsustatud hüvitamise kord kõigile olulisematele töövahenditele, mida inimesed tihti oma raha eest ostavad ja oma tööandja huvides kasutavad. Samuti kurdavad ettevõtjad, et töötaja kodukontori kulude hüvitamise praktika on ebaselge ja sõltub paljuski konkreetse maksuametniku maailmavaatest ja silmaringist. Siin oleks abiks kas või väike juhend.