• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti majanduse nägu kümne aasta pärast

    Kristjan LepikFoto: Andres Haabu, Äripäev

    Eesti peaks otsima need kohad, kus kõrgtehnoloogilistes valdkondades saame maailmas olla konkurentsivõimelised, kirjutab Kristjan Lepik Arengufondist.

    1980. aastatel hakati OECD eestvedamisel riikide majandust jagama tehnoloogiate kasutamise järgi kolmeks: kõrgtehnoloogiline majandus on globaalselt konkurentsivõimeline ning kasutab tipptehnoloogiaid, kesktehnnoloogiline osa majandusest kasutab vaid osaliselt tehnoloogialahendusi ning madaltehnoloogiline osa majandusest ei kasuta tehnoloogiaid pea üldse.
    Alloleval graafikul on ära toodud Euroopa majanduse kasv nende kihtide kaupa viimasel kümnendil. Jooniselt näeme, et kõige suurem kasv on tulnud just kõrgtehnoloogilisest sektorist ning kõige väiksem kasv seevastu madaltehnoloogilisest sektorist.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
    Sarnane on ka olukord Eestis - kõige kiiremini on kasvanud kõrgtehnoloogiline sektor. Kuid sellel ei ole veel majanduses väga suurt osakaalu.
    Praegu moodustab Eesti majandusest suurima osa madaltehnoloogiline sektor, veidi väiksem on kesktehnoloogiline sektori osakaal ning kõige marginaalsema osa moodustab kõrgtehnoloogiline sektor.
    Selle kolmnurga tänasest jaotusest on aga tunduvalt olulisem see, milline on see kolmnurk tulevikus. See sõltub suuresti sellest, milliseid otsuseid teeb Eesti riigina. Milline me tahame, et Eesti majandus oleks kümne aasta pärast? Kas oleme ikka edukas allhankeriik? Edukas tööstusriik? Või riik, mis rõhub palju targale ja paindlikule majandusele?
    Oletame, et edasise majanduskasvu teekonnaks on kaks võimalust, joonistel on punktiiriga tähistatud majandus kasvuperioodi järel. 
    Variandi A puhul tuleb kasv eelkõige madaltehnoloogilisest majandusest, variandi B puhul kõrgtehnoloogilisemast. Kusjuures juurdekasvu maht on sama, ehk tegelikult majanduskasv statistiliselt näitaks sama kasvunumbrit. Kuid teekond selleni peaks olema erinev. Variandi A puhul tuleks majanduse kasv kasvuperioodi jooksul vaid sellistest äridest, kes on konkurentsivõimelised kohalikul turul. Kust tuleb meile sel juhul üha suurem hulk kliente, kui müüme oma tooteid vaid üksteisele?
    Variandi B puhul tuleks kasv peamiselt kõrg- ja kesktehnoloogilisest majanduse osast. Selle tulemuse saavutamine on Eesti jaoks tunduvalt realistlikum. See eeldab küll nii riigi kui ettevõtjate investeeringuid targa majanduse osakaalu suurenndamiseks, kuid just selline saaks olla Eesti järgmise kümnendi majanduskasvu mudel.
    See ei tähenda kindlasti seda, et ainult kõrgtehnoloogilised lahendused saaks tähelepanu, väga oluline on ka majanduse kui terviku tasakaal. Näiteks on kindlasti tähtis, et tehnoloogiate toel muudetaks Eesti tööstus globaalselt konkurentsivõimelisemaks, olgu siin näiteks tööstuse automatiseerimine (IT abil) või puitmajade ehitamisel uute tehnoloogiate kasutamine. Ja kui me suudame kõrgtehnoloogilist äri Eestisse meelitada või seda siin ise luua, saavad sellest kasu ka madaltehnoloogilised ärid – see, et Skype oma arendusüksust Eestis hoiab, annab teenistust näiteks juuksuritele kui kohvikutele.
    Kuidas peaks riik tegutsema? Variandi A või B saavutamiseks peavad tegevused olema väga erinevad: alates maksupoliitikast kuni selleni, millised on riigi arengukavade rakendused. Kuid kui palju peaks riik valima valdkondade vahel?
    Riik peaks siiski valdkondlikke valikuid tegema kõrgtehnoloogiliste alade puhul, kuid mitte ülejäänud majanduse puhul. Seda just põhjusel, et kõrgtehnoloogilistes valdkondades on sageli konkurents üleilmne ning Eesti liiga väike, et teha kõike tipptasemel. Kogu Eesti teadus- ning arendustöö eelarve võrdub lääneriikide keskmisest väiksema ülikooli omaga. Vajalik on fookus, leidmaks need kohad, kus Eestil on unikaalne eelis.
    Ülejäänud majanduse puhul leian, et valdkondlik valik ei ole vajalik. Sellel, kas näiteks IKT kõrgtehnoloogilisi lahendusi, rakendab põllumajandussektori või meditsiinisektori ettevõte, suurt vahet ei olegi.
    Seega, Eesti peaks otsima need kohad, kus kõrgtehnoloogilistes valdkondades saame maailmas olla konkurentsivõimelised.
     
     
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Facebooki tulemused panid aktsia veidi tõusma
Facebook hoiatas täna, et Apple’i uued privaatsusreeglid mõjutavad nende digiäri praeguses kvartalis negatiivselt. Sotsiaalmeedia hiiu käive jäi kolmandas kvartalis ootustele alla, aga kasum oli prognoositust parem, vahendab Reuters.
Facebook hoiatas täna, et Apple’i uued privaatsusreeglid mõjutavad nende digiäri praeguses kvartalis negatiivselt. Sotsiaalmeedia hiiu käive jäi kolmandas kvartalis ootustele alla, aga kasum oli prognoositust parem, vahendab Reuters.
RMK võtab tööle IT-osakonna juhataja
RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsataimi ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK-s töötab 700 inimest.
RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsataimi ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK-s töötab 700 inimest.
Mitmesse ametisse otsitakse töötajaid riigikogust parema palgaga
Kõrgeimat töötasu pakutakse arstidele suunatud töökuulutustel, kus keskmine palgapakkumine ületab riigikogu liikmete töötasu, teatas CVKeskus.ee portaalis viimastel kuudel avaldatud avaliku palgaga tööpakkumisi vaadates.
Kõrgeimat töötasu pakutakse arstidele suunatud töökuulutustel, kus keskmine palgapakkumine ületab riigikogu liikmete töötasu, teatas CVKeskus.ee portaalis viimastel kuudel avaldatud avaliku palgaga tööpakkumisi vaadates.