Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas on sanktsioonid Venemaale mõjunud?

    Riigiteaduste dotsent Viljar Veebel.Foto: Scanpix/Postimees

    Ei maksa olla üle-entusiastlik ja lähtuda eeldusest, et kõik suuremad muutused Venemaa majanduses on tingitud just sanktsioonidest, leiab riigiteaduste dotsent Viljar Veebel.

    Oma mõju on avaldanud ka konflikt Ukrainaga, millel on selged majanduslikud kulud ja saamata tulud, kui ka Venemaa majanduse üldine langustsükkel, mis saabus juba enne sanktsioonide kehtestamist ja on veelgi süvenev.
    Venemaa kannatab ja stagneerub, samas ei ole majanduse probleemid ligilähedaseltki võrreldavad Ukraina omadega, kes vajab olulist välistoetust kohe ja praegu.
    Kui sooviksime mõista sanktsioonide mõju Venemaale lahutatuna Ukraina konflikti üldistest kuludest, siis on mõistlik kasutada võrdlusbaasina Ukraina majanduse ja ühiskonna arenguid. See on seda olulisem, et Putinile näib vastasseisus Ukrainaga ja sanktsioonide puhul olevat peamiseks edukuse mõõdikuks suutlikkus pidada mistahes kulude hinnaga kauem vastu kui Ukraina ning loota, et võimalik anarhia Kiievis annab lõpuks võimaluse planeeritud territooriumid hõivata ja Ukraina riiklus ümber korraldada.
    Seni kannatatud rahvusvahelist finantssurvet, kulunud eraldisi ja reserve võib selles valguses vaadelda kui investeeringut, mis võib veel tulusaks osutuda, samas kui võitluse katkestamine tähendaks kogu senise panuse kaotamist. Kui soovime, et Putin lõpetaks sekkumise Ukrainas, peame täitma vähemalt ühe kahest kriteeriumist: kas võtma talt lootuse, et Ukraina murdub esimesena, või viima ta kogukulud nii kõrgele, et loodetud tulud ei ole enam atraktiivsed.
    Rubla kompenseerib
    Praktilisteks näideteks antud loogikat ilmestama sobivad nii nafta hinna languse mõju, rubla kursi languse mõju kui valuutareservide vähenemise potentsiaalne mõju Venemaale. Nii näiteks ei mõjuta nafta hinna langus Putinit seni oluliselt, kuni see toimib samas rütmis rubla kursi muutusega dollari suhtes – saades nafta eest küll vähem dollareid saab ta jällegi dollarite eest enam rublasid ja nafta töölistele makstakse palka just rublades.
    Samuti ei ole ülemäära oluline ka rubla kursi langus ja inflatsioon, kuni see ei muutu hüperinflatsiooniks ja kuni vähemasti Ukraina grivna langeb kiiremini kui Vene rubla. Langev rubla soosib impordi kahanemist ja ekspordi kasvu, tasakaalustab sellega väliskaubandusbilanssi ning vähendab töötust. Ka valuutareservide alanemine keskmiselt 10 miljardi dollari jagu kuus ei ole probleemiks, sest odavnenud rublade suhtes on tagatisvara endiselt piisavalt, reserve on järel ligemale 350 miljardit dollarit, samas näiteks Ukraina reservid on langenud 15 miljardile dollarile.
    Sanktsioonide mõju Venemaa peamistele majandusnäitajatele on toimunud tsükliliselt: esimene faas 2014. aasta aprillist oktoobrini oli mõju vähene või puuduv. Teises faasis, 2014. aasta oktoobrist aasta lõpuni, toimus koos sõjategevuse aktiivsuse kasvuga, rahvusvahelise surve tugevnemisega ja nafta hinna langusega kiire langus ka rubla kursis, Venemaa eelarve tasakaalus, börsiindeksite tasemes, valuutareservide tasemes ja riigi reitingutes. Kolmandas faasis alates 2015. aasta jaanuari algusest on toimunud tagasipõrge nii valuutakursi kui börsitaseme osas ning stabiliseerumine nafta hinna juures.
    Ostujõud säilib
    Sisemajandus kogutoodangu (SKT) osas näitavad viimased olemasolevad andmed (kolmanda kvartali lõpus 2014) 0,7% kasvu aasta baasil. Inflatsioon on olnud kasvav, jõudes veebruaris 16,7%ni aasta baasil, kuid seda on kompenseeritud kasvavate palkadega riigisektoris ja nii ei ole Venemaa kodanike ostujõud vähemalt eelmise aasta lõpu seisuga langenud (iseasi on kaubavaliku suurus).
    Venemaa majandus on stabiliseerunud nn uues reaalsuses, kus aktsiate hinnad on kolmandik eelmisest allpool, väliskaubandusmahud on kahanenud, kuid väliskaubandusbilanss endiselt positiivne. Stabiilselt on kasvanud kahekohaliseks inflatsioon: rubla on stabiliseerunud ja palgad kasvanud inflatsiooniga samas tempos. Üha kasvav on ka riigisektor ning plaanimajandus, kuid reserve jagub, et samal moel veel paar aastat reformideta vastu panna.
    Kui siia kõrvale asetada Ukraina näitajad, siis paistab olukord oluliselt alarmeerivam: SKT on aasta baasil langenud 15%, inflatsioon on kasvanud 35%ni, väliskaubanduspuudujääk oli ainuüksi detsembris 760 miljonit dollarit, riigieelarve on 4–5% puudujäägis ja valuutareserve on jäänud järele 15 miljardi dollari eest, mida ei saa enam kasutada grivna kursi toetuseks, mis on isegi langeva rubla suhtes kaotanud aastaga oma väärtusest kolmandiku.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Luurekeskuse ülem: Venemaa on ära kasutanud kaks kolmandikku laskemoonast Suurem pealetung võib jätkuda kevadel
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.