Katariina Krjutškova • 24. juuli 2015 kell 4:00

1800 kadunud meest

Äripäeva ajakirjanik Katariina Krjutškova.  Foto: Andras Kralla

USAs tegi pärast missioonidel käimist enesetapu keskmiselt 18 sõjaveterani päevas, aga Eestis selline statistika puudub – meil pole vähimatki ülevaadet tsiviilellu naasnud 1800 sõjasangari elust, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Katariina Krjutškova.

Iraagi sõda tõi Ameerika Ühendriikides kaasa enesetapulaine – 2009. aastal pani endale käe külge peaaegu poole rohkem mehi, kui hukkus sõjakoldes. Samamoodi oli Suurbritannias, kus Afganistanis käinud sõdurite seas oli rohkem enesetappe kui sõjategevuses hukkunuid.

Suurriikide statistika on šokeeriv. Siiski pole argumenti, miks peaks Eesti sõdurite saatus oluliselt erinema USA ja Suurbritannia relvavendadest, kellega osaletakse NATO sõjalistes operatsioonides.

Puudulik statistika

Eestis on sõjalistel missioonidel käinud 2700 meest. Neist 900 jätkab teenistust kaitseväes ning neist neli on sooritanud viimase viie aasta jooksul enesetapu.

Teisalt ei ole mingisugust ülevaadet 1800 mehest, kes ei ole enam tegevteenistuses. On märkimisväärne, et suurem osa Suurbritannia sõjaveteranidest lahkus enne suitsiidi kaitseväest. Ent Eestis puudub statistika isegi selle kohta, palju neist 1800 mehest on surnud, rääkimata surma põhjustest.

Hiljuti avaldas Äripäev Afganistani sõjaveterani Rivo Ekbaumi loo, kes võitles pärast missioonidel käimist aastaid posttraumaatilise stressihäirega, kuid lõpetas hiljuti 31aastasena elu rongirataste all.

Posttraumaatiline stressihäire on sõjaveterani enesetapu üks peamine põhjus. See on vaimne haigus, mis järgneb eriti ohtlikule ja hirmutavale elusündmusele. USA uuringu järgi haigestub traumajärgsesse stressihäiresse kuni 15 protsenti sõjas käinud meestest.

Eestis läbivad sõdurid pärast missiooni arstliku kontrolli. Kui kaitseväelane lahkub tegevteenistusest, kaob ka järelevalve. Sageli võib posttraumaatiline stressihäire välja lüüa isegi pool aastat pärast koju naasmist, mistõttu jäävad paljud haigusjuhtumid avastamata.

Samas ei suudeta Eestis posttraumaatilist stressihäiret õigesti tuvastada isegi tegevteenistujate seas, miks muidu puudutab see kaitseväe andmetel vaid 0,3 protsenti sõdureist.

Pea liiva all

Kaitsevägi on seni püüdnud selle teema ees pead liiva alla peita. Näiteks teadis kaitseväe juht Riho Terras, et Afganistani sõjaveteran Ekbaum tegi enesetapu tüdruksõbra pärast.

Niiviisi saab rääkida, kuni tegelik olukord on selgusetu. Kuni ei teadvustata posttraumaatilise stressi olemust ega tagajärgi ning puudub statistika kõigi sõjaveteranide surma põhjuste kohta.

Kõige selle taustal on Eesti enesetappude poolest Euroopas esirinnas. Statistikaameti andmetel tegi möödunud aastal suitsiidi 188 meest – ehk peaaegu iga päeva tagant üks. Pole vähimatki aimu, kui palju on selle numbri taga peidus sõjasangareid, kes ei suutnud pärast sõjakoleduste nägemist tavaellu naasta. Kuid selle numbri teadvustamine ja probleemidega tegelemine võiks päästa elusid.

Hetkel kuum