Looder tuleb välja visata
Õpilaste läbivedamine gümnaasiumist ja ülikoolist peab lõppema, kirjutab IT-ettevõtja Andres Aarelaid.
Koolist läbivedamine on paljude hädade põhjus:
1) spetsialistide nappus, koole lõpetab hordide viisi noori, aga tööle võtta kedagi pole;
2) põhjendamatud palganõudmised ja äraminekuähvardused;
3) ka õpilased, kes sooviksid õppida, degradeeruvad lõpuks, nähes, et enamik puudub osast tundidest, et läbi saab ka lihtsamini;
3) õpetajaamet on ebapopulaarne, õpetajad näevad, kui vähe on panustamisest kasu. Õpetajaks soovib saada ainult 1% inimestest. Raske on õpetada, kui põhiaur läheb korra tagamisele tunnis. On selge, et ka õpetajate palk peab veel tõusma;
4) majanduse paigalseis ja palkade väiksus.
Liiga hea elu
See olukord on tuleneb heaoluühiskonnast, kus lastel on õigused järjest laienenud, nn esimene heaolu ühiskonna laine. Lapsed on harjunud banaani, interneti, moodsate teksatagidega jne. Ja seda saab ka lapsevanema 500eurose palga juures. Sama on läbi käinud ka teised arenenumad Euroopa maad, me võiksime õppida ja mitte kaotada paari generatsiooni.
Muidugi väidetakse, et õpilased on meil targad, silma paistakse rahvusvaheliste testide läbimises ja olümpiaadidel. Aga see on vaid väikene osa eliitkoolide õpilastest, peamiselt. Me oleme suutnud luua väliselt hea süsteemi, olemas on koolimajad, õpikud, programmid jne. Kui vaid õpilased viitsiksid õppida.
Eksmatt au sisse
Retsept on siin lihtne, eksmatt tuleb tõsta taas au sisse, see kord on ju tegelikult olemas. Näiteks puudumiste korral. Kes ei soovi õppida, sellele tuleks seda võimaldada. Õppimine gümnaasiumis polegi kõigile jõukohane.
Kooliprogrammi ei tuleks küll kärpida, gümnaasiumi ülesanded on suhteliselt lihtsad. Koolis tulebki õpetada natuke raskemaid asju, kui elus tegelikult vaja läheb, siis osatakse lihtsaid. Näiteks ei ole mul kunagi vaja läinud integraali võtmist, aga tänu selle oskamisele pole probleeme näiteks Pythagorase teoreemiga, mida olen mõned korrad tarvitanud.
Muidugi on eksmatt ainult üks meede. Aga selle juurde on tagasi jõutud: nii Hollandis, Inglismaal kui ka mujal. Gümnaasiumist alates pole koolitee enam kohustuslik.
Ka vanemad nõuavad koolilt silma kinnipigistamist, et lapsukesel ometi hästi läheks. Samas töötab nn pearahasüsteem jt isikupõhised rahastamised sellele vastu, kardetakse ka koolist väljakukkumise näitajate kasvu.
Muidu peame ootama uut demograafilist lainet, mis algaks umbes 15 aasta pärast. Aga siis on äkki hilja.