Väike tegija vajab tööjõudu

2000. aastal Eestis kasutusele võetud süsteem, kus reinvesteeritud kasum on maksuvaba, tõi kindlasti Eestile tähelepanu. Samas pole see tähelepanu olnud alati positiivne, sest mitmes vanas Euroopa Liidu liikmesriigis tekitasid meie tulumaksusüsteemi muudatused küsimuse, kuidas on Eesti ühest küljest piisavalt rikas, et teha selliseid maksukingitusi, ning samas näitab vajadusel ennast piisavalt vaesena, et küsida Euroopa Liidult toetusi.

Iga kord, kui oleme ettevõtte tulumaksu teemat käsitlenud riigikogus, siis oleme kuulnud kiidulaulu sellest, kui palju investeeringuid on reinvesteeritud kasumi maksuvabastus Eestisse toonud. Paraku ei tõesta seda väidet mitte midagi peale ühe rahandusministeeriumi tellitud 2009. aasta analüüsi, milles leiti, et uuringuperioodil 2000–2008 ei vähenenud äriühingu tulumaksu osakaal SKPst ja tänu suurematele investeeringutele ning majanduskasvule laekus ka uuringuperioodil rohkem tarbimis- ning tööjõumakse.

Kui arvestada positiivset pärituult, mida andis sel perioodil maailmamajanduses toimuv, siis oleks õigem öelda, et majanduskasv oli Eestis „vaatamata kõigele“, mitte valitsuse tegevuse „tõttu“. Praegu aga oleme jõudnud olukorda, kus arvestatava majanduskasvu saavutamiseks tuleb pingutada ja vaeva näha, mitte ei tule kasv iseenesest. Tulemus – Swedbank on oma viimases majandusprognoosis kirjutanud, et ettevõtete investeeringud Eestis on kahanenud juba neljandat kvartalit järjest ning nende osakaal SKPst on seetõttu langenud 20 aasta madalaimale tasemele.

Emor korraldas Äripäeva palvel paar aastat tagasi uuringu, kus küsiti muu hulgas ettevõtte tulumaksu taastamise kohta. Lõviosa ehk 80% ettevõtjatest oli maksu taastamise vastu ja vaid 20% leidis, et maksu võiks uuesti kehtestada. Palju huvitavam on aga uurida, kes on need 20% tippjuhtidest, kes sooviksid maksta klassikalist ettevõtte tulumaksu. Need olid väikeste ettevõtete juhid, kus töötajate arv oli alla kümne ning käive alla poole miljoni euro. Kas need ettevõtted ei ole just Eesti Nokia, keda meil on vaja?

Praegune ettevõtte tulumaksusüsteem ei aita kuidagi väikseid ettevõtteid. Tore on ju mõelda, et neil on maksuvabalt võimalik laiendada oma tegevust, kuid masina taha on vaja ka inimest. Süsteem soosib Eestis investeerimist masinatesse, aga mitte inimestesse. Masinaid võid osta nii palju, kui kulub, aga nii kui tahad palgata tööjõudu, siis maksa 2/3 maksudena riigile. Selle taustal on raske imestada, miks töökohti ei ole.

Ka maksukuulekusele mõjuks iga-aastane kogu kasumi maksustamine positiivselt. Parafraseerides ütlust „Elevanti söö amps haaval“, siis maksegi on kerge maksta väikeses mahus, aga pidevalt. Moraalne dilemma optimeerida makse kasvab iga aastaga, kui akumuleeritud kasum ettevõttes kasvab ning maksude maksmist lükatakse pidevalt edasi. Nii ongi meil hulk ettevõtteid, kus raha seisab bilansi järgi kasutult kontodel, kuid tegelikkuses on omanikud selle raha ammu ära tarvitanud ilma makse tasumata.

Praegune süsteem on meelepärane suurtele kontsernidele, kus on võimalik raha laenata emalt-tütrele või vastupidi, aga kõik need suurte kontsernide tütarettevõtted oleksid Eestis ka siis, kui meil kehtiks mujal Euroopas harjumuspärane ettevõtte tulumaksusüsteem. Kas keegi usub, et meie turul ei tegutseks Swedbank, SEB, Neste või G4S, kui meil oleks klassikaline ettevõtte tulumaksusüsteem?