Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väike tegija vajab tööjõudu

    Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.Foto: Raul Mee

    Praegune tulumaksusüsteem soosib suurettevõtteid, aga ei aita väiksemaid tegijaid, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni liige ja Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.

    2000. aastal Eestis kasutusele võetud süsteem, kus reinvesteeritud kasum on maksuvaba, tõi kindlasti Eestile tähelepanu. Samas pole see tähelepanu olnud alati positiivne, sest mitmes vanas Euroopa Liidu liikmesriigis tekitasid meie tulumaksusüsteemi muudatused küsimuse, kuidas on Eesti ühest küljest piisavalt rikas, et teha selliseid maksukingitusi, ning samas näitab vajadusel ennast piisavalt vaesena, et küsida Euroopa Liidult toetusi.
    Iga kord, kui oleme ettevõtte tulumaksu teemat käsitlenud riigikogus, siis oleme kuulnud kiidulaulu sellest, kui palju investeeringuid on reinvesteeritud kasumi maksuvabastus Eestisse toonud. Paraku ei tõesta seda väidet mitte midagi peale ühe rahandusministeeriumi tellitud 2009. aasta analüüsi, milles leiti, et uuringuperioodil 2000–2008 ei vähenenud äriühingu tulumaksu osakaal SKPst ja tänu suurematele investeeringutele ning majanduskasvule laekus ka uuringuperioodil rohkem tarbimis- ning tööjõumakse.
    Kui arvestada positiivset pärituult, mida andis sel perioodil maailmamajanduses toimuv, siis oleks õigem öelda, et majanduskasv oli Eestis „vaatamata kõigele“, mitte valitsuse tegevuse „tõttu“. Praegu aga oleme jõudnud olukorda, kus arvestatava majanduskasvu saavutamiseks tuleb pingutada ja vaeva näha, mitte ei tule kasv iseenesest. Tulemus – Swedbank on oma viimases majandusprognoosis kirjutanud, et ettevõtete investeeringud Eestis on kahanenud juba neljandat kvartalit järjest ning nende osakaal SKPst on seetõttu langenud 20 aasta madalaimale tasemele.
    Emor korraldas Äripäeva palvel paar aastat tagasi uuringu, kus küsiti muu hulgas ettevõtte tulumaksu taastamise kohta. Lõviosa ehk 80% ettevõtjatest oli maksu taastamise vastu ja vaid 20% leidis, et maksu võiks uuesti kehtestada. Palju huvitavam on aga uurida, kes on need 20% tippjuhtidest, kes sooviksid maksta klassikalist ettevõtte tulumaksu. Need olid väikeste ettevõtete juhid, kus töötajate arv oli alla kümne ning käive alla poole miljoni euro. Kas need ettevõtted ei ole just Eesti Nokia, keda meil on vaja?
    Praegune ettevõtte tulumaksusüsteem ei aita kuidagi väikseid ettevõtteid. Tore on ju mõelda, et neil on maksuvabalt võimalik laiendada oma tegevust, kuid masina taha on vaja ka inimest. Süsteem soosib Eestis investeerimist masinatesse, aga mitte inimestesse. Masinaid võid osta nii palju, kui kulub, aga nii kui tahad palgata tööjõudu, siis maksa 2/3 maksudena riigile. Selle taustal on raske imestada, miks töökohti ei ole.
    Ka maksukuulekusele mõjuks iga-aastane kogu kasumi maksustamine positiivselt. Parafraseerides ütlust „Elevanti söö amps haaval“, siis maksegi on kerge maksta väikeses mahus, aga pidevalt. Moraalne dilemma optimeerida makse kasvab iga aastaga, kui akumuleeritud kasum ettevõttes kasvab ning maksude maksmist lükatakse pidevalt edasi. Nii ongi meil hulk ettevõtteid, kus raha seisab bilansi järgi kasutult kontodel, kuid tegelikkuses on omanikud selle raha ammu ära tarvitanud ilma makse tasumata.
    Praegune süsteem on meelepärane suurtele kontsernidele, kus on võimalik raha laenata emalt-tütrele või vastupidi, aga kõik need suurte kontsernide tütarettevõtted oleksid Eestis ka siis, kui meil kehtiks mujal Euroopas harjumuspärane ettevõtte tulumaksusüsteem. Kas keegi usub, et meie turul ei tegutseks Swedbank, SEB, Neste või G4S, kui meil oleks klassikaline ettevõtte tulumaksusüsteem?
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Tähelepanu Lätis liigeldes: naaberriik paneb püsti keskmise kiiruse kaamerad
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.