Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus jüripäev riigikogus

    Majandusanalüütik Peeter Tammistu arvates saabus jüripäev tänavu varem Jüri Raidla initsiatiivil.Foto: Arno Mikkor

    Täna on rahvakalendri järgi jüripäev, mis märgib kevade ja kevadtööde algust. Sel aastal saabus jüripäev varem, 14. aprillil, mil riigikogu arutas riigivalitsemise reformi, kirjutab majandusanalüütik Peeter Tammistu.

    Varajane jüripäev ei saabunud iseenesest, vaid Jüri Raidla initsiatiivil, kes Eesti kodanikuna palus võtta riigireform arutamisele olulise tähtsusega riikliku küsimusena.
    Uus jüripäev ei läinud raisku. Arutelu eriti küll polnud, pigem pidev möödarääkimine, kuid möödarääkimine oligi selle päeva suurim väärtus. Täielik mõistete ja mõistmise segadus tekkis juba siis, kui Raidla palus arutada riigireformi, kuid päevakorra järgi pidi riigikogu arutama hoopis riigivalitsemise reformi. Õnneks kanti ette kahte reformi: riigivalitsemise- ja riigireformi. Te ei saanud aru? Seletan üle.
    Tavalise tähelepanelikkuse juures räägitakse meil ühe nime all kahest erinevast asjast: valitsuse riigivalitsemise reformist ja tulevikule mõtlevate inimeste riigireformist. Segadust tekitab see, et mõlemast räägitakse kui riigireformist. Vaatamata nimetuste sarnasusele erinevad need teineteisest nagu paberlennuk ja kosmosesüstik. Seepärast on ka arusaadav, et need, kes kogu aeg ootasid süstiku ehitamist, on paberlennuki voltimise peale pettunud.
    Valitsemise reformist
    Just peaministri enesekindlast esitlusest ilmneski, et valitsuse tehtav reform pole riigireform, vaid pelgalt riigi bürokraatia lihtsustamine, mugavamaks muutmine. Reibas eksiarvamus, et „me teeme valitsemisperioodil 15–20 tegevust ära“ ja seega on reform tehtud, pelutab. Valitsuse reformikavas on teatud riigireformi komponente, kuid tundub, et valitsus ei aimagi, et ühiskond ootab neilt just riigireformi – pikaajalist ühiskonna arengu kava.
    Edasiseks segaduste vältimiseks tuleks riigivalitsemise reform nimetada edaspidi valitsemisreformiks, mis vastaks ka ümberkorralduste sisule. Me võime asju nimetada erinevalt, kuid me peame alati teadma, mida selle või teise termini all mõistetakse. Seepärast peavad ka reformide sisu ja nimetus olema kooskõlas. Valitsemisreform on riigireformi vajalik osis, kuid see ei ole riigireform.
    Püha Jüri uus tulemine
    Just siis, kui hakkasin kaotama lootust, et keegigi riigikogusaalis mõistab, milline on õige riigireformi arhitektuur ja tervikpilt, astus kõnepulti Jüri Raidla. Kõik sai selgeks: miks, millal, ja kuidas teha tõelist riigireformi. Nii rõhuasetused kui ka ajatelg, mis ulatus kaugelt üle valimisperioodi (10+ aastat) olid mõistetavad ja mõistlikud. Just Raidla mullu välja käidud kümme käsku oleks selleks aluseks, millest võiks riigireform lähtuda. Valitsemise reformist üksi ei piisa, sest riigi valitsemine on vaid üks komponent riigist.Just selles on Raidla sõnum – poliitilisel tasandil (riigikogus) kokku leppida riigireformi eesmärk, riigireformi mõiste ja sisu ning riigireformi mõõtkava ajas ja ruumis. Sellist arutelu ja kokkulepet ootakski riigikogult, kes peab olema reformi eestvedaja ja mootor.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hiina aktsiad tegid tugeva tõusu keset majanduslanguse lähenemise hirmu
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Martin Kõdar: investeeri jätkusuutlikusse, aga ära pane raha ainult ühele energiaallikale
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Suure käibega börsipäeva lõpetas Balti indeks rohelises
Balti indeks sulgus 0,4% plussis. Riia börs sulgus ainsana miinuses 0,22%. Tallinna börs kerkis 0,06% ja Vilniuse börs 0,32% ülespoole.
Balti indeks sulgus 0,4% plussis. Riia börs sulgus ainsana miinuses 0,22%. Tallinna börs kerkis 0,06% ja Vilniuse börs 0,32% ülespoole.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Valitsus eraldas toimetulekuks lisaraha
Valitsus otsustas täna, et eraldab omavalitsustele täiendavalt toetusfondist 4 miljonit eurot toimetulekutoetuse ja rahvastikutoimingute järsult suurenenud kulude katmiseks.
Valitsus otsustas täna, et eraldab omavalitsustele täiendavalt toetusfondist 4 miljonit eurot toimetulekutoetuse ja rahvastikutoimingute järsult suurenenud kulude katmiseks.

Olulisemad lood

Linn blokeerib ettevõtjate plaanid Rail Balticu jaoks kaevandusi rajada "Meie elanikud ei taha seda!"
Maardu linnavalitsus ei anna ettevõtetele luba linnas geoloogilisi töid teha, selgitades, et elanikud on mürast, tolmust ja porist väsinud. Üks ettevõtetest, kellele ära öeldi, peab otsust poliitiliseks punktivõtuks.
Maardu linnavalitsus ei anna ettevõtetele luba linnas geoloogilisi töid teha, selgitades, et elanikud on mürast, tolmust ja porist väsinud. Üks ettevõtetest, kellele ära öeldi, peab otsust poliitiliseks punktivõtuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.