Euroopa rahatrükk täidab ameeriklaste kukrut

Euroopa Keskpank otsustas oma kvantitatiivse lõdvendamise programmi, maakeeli öeldult rahatrükki laiendada suurettevõtete võlakirjadele ning alates juulist alustab keskpank nende kokkuostmisega. Oste ei tehta ainult järelturult, vaid osaletakse otse ka võlakirjaemissioonidel.

Selle programmi tingimustele vastamiseks ja eurodes hinnatud võlakirju emiteeriv firma peab lihtsalt asuma eurotsoonis. Esialgu oli nõue, et ka emafirma peab olema eurotsoonis registreeritud, kuid see visati aknast välja. Seega peab välismaine firma looma Euroopas tütarfirma, saama krediidireitingu (mis ostetakse sisse) ja keskpank võib osta kuni 70% emiteeritud võlakirjadest.

Põhimõtteliselt peaks plaanil jumet olema. Suurem nõudlus tekitab suurema pakkumise ja Euroopa võlakirjaturud peaksid kiiresti kasvama, sest paljud välismaised firmad ja investorid hakkavad näiteks Ameerika või Aasia asemel vaatama Euroopasse.

Sel nädalal emiteeris näiteks McDonald’s 2,5 miljardi euro väärtuses võlakirju ja see on ka täiesti loogiline, sest kui USAs küsivad investorid keskmiselt 3,16% tootlust, siis Euroopas vaid 1%.

Kas Euroopa Keskpank tõepoolest peab raha trükkima ja ostma kokku võlakirju (võttes enda kanda riski, kui firma peaks võla hülgama) selliste firmade toetamiseks nagu Apple ja McDonald’s ? Ei peaks.

Keskpank peaks tagasi tooma nõude, et emafirma peab olema registreeritud Euroopas. Turutingimused on iseeneselikult loonud olukorra, kus Ameerika ettevõtted laenavad eurodes ja keskpank ei peaks seda kunstlikult võimendama.