• OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,4%7 561,67
  • DOW 300,1%52 347,55
  • Nasdaq −0,91%25 136,27
  • FTSE 1000,36%10 902,56
  • Nikkei 225−1,53%60 205,57
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,4%7 561,67
  • DOW 300,1%52 347,55
  • Nasdaq −0,91%25 136,27
  • FTSE 1000,36%10 902,56
  • Nikkei 225−1,53%60 205,57
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Kunagi kirjutas koolikaaslane mulle salmikusse: inimesed on nagu okassigade kari ja vahemaad, mis neid teineteisest lahutab, nimetatakse viisakuseks. Kuivõrd on meil organisatsioonides viisakust, küsib juhtimisprofessor Ruth Alas.
Vihane
  • Vihane
  • Foto: Panthermedia
Kas see on viisakus, kui juht räägib alluvaga toonil, mida Anton Makarenko kasutas alaealiste kurjategijate puhul? Mis juhtub, kui täiskasvanule omane kõnestiil, kus mõlemal poolel on võimalus hinnangutevabalt argumente esitada, on asendunud vanem-laps suhtlemisstiiliga, kus ühel on õigus hukka mõista ja teine on kaitsepositsiooni surutud? Kindlasti ei innusta see halva lapse rolli surumine alluvat omaalgatust ilmutama ja parandusettepanekuid tegema.
Töö tulemuslikumaks muutmiseks tasub proovida vahendit, mis organisatsioonile midagi maksma ei lähe: viisakust. Kui lihtsalt kuulaks ära ja püüaks mõista teise poole arvamust ning küsiks üksteise teistele kirumise asemel otse, mis juhtus, kas ma saan kuidagi aidata?
Töö ei pea olema omavaheline võitlus

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele