Iirimaa ei taha Apple’i maksuraha

Kui Äripäev paari aasta eest Iirimaal käis, et kirjutada sellest, kuidas riik kinnisvarakrahhist ja pangakriisist toibub, oli Iiri valitsuse endise nõuniku Donal Donovaniga juttu, et Iiri majandusmudel ei pruugi pikas perspektiivis jätkusuutlik olla. Mudel, mis sõltub palju rahvusvahelistest suurfirmadest ning neile tehtud maksusoodustustest, mis rahvusvahelise koostöö edenedes maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks ei pruugi jätkusuutlik olla. USA Senatis oli Apple’i maksude teema juba teravalt arutusel olnud ning Euroopa Komisjoni uurimine alanud. Sel nädalal sai selgeks Euroopa Komisjoni uurimise tulemus – Apple’i maksukokkulepped Iiri ametivõimudega kujutavad endast illegaalset riigiabi ja maksud tuleb tagantjärele koos intressidega ära tasuda.

Iirimaa valitsuse reaktsioon – me ei taha Apple’i maksuraha ja kaebame otsuse kohtusse, kõneleb aga pigem sellest, et vanad mudelid on visad muutuma. Mitte kuidagi ei raatsita käest anda hoobasid, mis kas või mõne töökoha aitavad riiki tuua.

Paraku on Iirimaa ise hale näide sellest, millises kaalukategoorias pooled omavahel „kokku lepivad“. Ajaleht Washington Post arvutas saamata jäänud maksutulu baasil välja, et iga Apple’i loodud töökoha hind on olnud ca 220 000 dollarit aastas. See on riigi poolt väga priske soodustus. Apple pole makse maksnud mitte Iirimaa 12,5%-lise määra alusel, mis on teiste Euroopa riikidega võrreldes niigi silmatorkavalt madal, vaid maksuametiga sõlmitud eelkokkulepete baasil. Need andsid vaatluse all olnud perioodil reaalseks maksumääraks napi protsendi ja aastal 2014 kõigest 0,005%. Kokkuleppe tingimused rehkendasid välja Apple’i nõustajad, sest Iiri maksuametil endal vastavat võimekust ei olnud. Ja Iiri maksuaugu kaudu on minema libisenud ka teiste riikide võimalik maksutulu.