Seda, et ei saa alahinnata poliitikute mõjuvõimu oma riigi äriideede maha müümisel laias maailmas, tõestab tänases Äripäevas ilmuv lugu sellest, kuidas majandusminister Juhan Partsi 2014 India-visiidil peetud innustunud kiidukõne Eestist kui start-up’ide ja kõrgtehnoloogiafirmade paradiisist meelitas siia India ravimitootja Bravo Pharma.

Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse juht Riin Ehin kiitis Partsi, et ta oli üks väheseid poliitikuid, kes lisaks lõputule Eesti turundamisele IT-taevana märkis ära ka Eesti kõrgelt arenenud biotehnoloogiasektori. Tulemus: maailmaklassi investor on maandunud Meriväljal ligi nelja miljoni euroga, mida kibeleb Eestisse investeerima. Eestist poleks sellist raha kusagilt leidnud.

Lobi peab olema korralik ja veenev, innustav ja jutul peab olema tõsi taga. See ei tähenda, et kõik ministrid ja üks „reisiminister“ peaksid tuuritama asja ees, teist taga mööda eksootilisi maid ja rahvusvahelisi konverentse.

Biotehnoloogia raha on just see, mida on Eestis kohalikelt investoritelt keeruline kokku kraapida. See pole IT, kus saab täna raha sisse panna ja järgmisel aastal juba välja võtta. Summad on suured ja Eesti väike, investeeringud hakkavad tulu teenima alles kümmekonna aasta pärast. Selle raha kättesaamiseks laiast maailmast lähetamegi neile visiitidele meie poliitikud.

Paari nädala eest kirjutas Äripäev pooljuhtelemente tootnud start-up’i Cliftoni pankrotist – vajalikud investeeringud jäid Eesti jaoks lihtsalt liiga suureks. Kus oli järgmine Juhan Parts siis, kui sellel ülikõrgtehnoloogiaidul Eesti investoritest väheks jäi?