Eestlane ei vaja relva põue

Isiklik relv võib osutuda hoopis lisaohuks ja viia sündmused traagilisemate tagajärgedeni. Nähes pealt korrarikkumist või kuritegu, ei pea isik ennast ohtu seadma ja püüdma igal juhul seda relvaga takistada. Kui relv juba välja võtta, siis peab olema kindel, et on ka valmidus seda kasutada. Vastasel juhul võidakse relv su enda vastu pöörata.

Statistika näitab, et relva­omaniku kodus hoitud relvast saab tõenäolisemalt vigastada või surma pigem mõni lähedane kui kurjategija. Lisaks on suurem osa tulirelva kasutamise tagajärjel hukkunuid enesetapjad.

Äärmuslik kaitse

Relv on üks, aga äärmuslik viis end ja oma lähedasi kaitsta. Turvalisuse tagamiseks kodus ja ringi liikudes on teisi mõjusamaid viise – hea läbisaamine naabritega, tähelepanelikkus, turvameetmed (valvekaamerad, lukusüsteemid, aga ka koer jne). Turvalisuse loomisel on vaja kogu ühiskonna pingutusi ja eestkätt kogukondlikku algatust ja koostööd.

Kui inimesel tekib tervitatav soov oma kodu ja kodumaad kaitsta, siis on alati võimalus luua naabrivalve piirkond, hakata abipolitseinikuks, vabatahtlikuks päästjaks või liituda kaitseliiduga, kus saab korraliku lasketreeningu, ja aktiivsele kaitseliitlasele antakse isegi relv koduhoiule. Aga mis põhiline – kaitseliidus saab õppida kaitsma ennast ka ilma relvata. Ka abipolitseinikud saavad enesekaitse- ja ekstreemolukorras toimimise väljaõppe ning vaevalt soovib mõni kurjategija tungida majja, kus elab abipolitseinik.

Autor: Veiko Kommusaar