Vajame transpordiministrit

TS Laevad, Estonian Air, Rail Baltic, Tallinna-Tartu maantee, Helsingi tunnel, maapiirkondade ühendus keskustega, ühistransport, Reidi tee ehitus ja Tallinna ummikud – kõigiga seostub rahulolematus. Ometi ei ole meil ilma turvaliste, kiirete, mugavate ja läbimõeldud ühendusteta põhjust rääkida majanduse edendamisest või kodanike heaolu suurendamisest. 

Tallinna ja Tartu vahemaa on 185 km. Viies lõpuni kiirtee ehituse ja tõstes kiirusepiirangut vaid mõnevõrra ehk tasemele 130 km/h (sarnaselt Leeduga), toome inimesed sihtpunkti vaid tunni ja 25 minutiga. Praegu sõidetakse igal tööpäeva hommikul Viimsist Tallinna tööle umbes tund aega, kui mitte rohkem. Ühe uuringu järgi on eestlased keskmisena teel umbes 50 minutit päevas ning me asume selle näitajaga Euroopas üsna kõrgel kohal. Arvestades meie riigi suurust, ei ole see asi, millega uhkustada.

Kas oleksime mõnikümmend aastat tagasi osanud mõelda, et läheme nädalavahetusel Kölni muuseumisse või hoopis Veneetsiasse õhtust sööma? Just sellist ajaviitmist ja meelelahutust võimaldab täna kiirete ja odavate ühenduste olemasolu Saksamaa ja Itaaliaga ning nende riikide kiirteed, mis võimaldavad vahemaid läbida kiiresti ja mugavalt.  

Me oleme väike riik, mis ühest küljest muudab meid väga kalliks ja ebahuvitavaks turuks, kuid teisalt annab see meile võimaluse teha kiireid ning innovaatilisi otsuseid. Kattes Eesti kiirteede võrgustikuga lahendaksime ka suure osa ääremaastumise muresid. Tekitaksime olukorra, kus kõik meie inimesed võidavad määramatus koguses aega (loovad vabanenud ajast majanduskasvu) ja teisalt annavad võimaluse üha globaliseeruvas maailmas meelitada meie territooriumile uusi turiste, ettevõtteid, transiidikoridore jne.

See kõik ei ole odav ega kindlasti ka mitte lihtne, aga see oleks valdkond, mille arendamisel on põhjendatud ka riigi laenukoorma suurendamine või võlakirjade emiteerimine. Raha on praegu maailmas odavam kui eales varem, aga meil ei ole häid mõtteid, mida sellega peale hakata. Seadkem siis eesmärgiks, et teel oldud aeg väheneks aastaks 2050 vähemalt kaks korda. Praegu see pigem suureneb pidevalt.

Transport on valdkond, mis vajab poliitilist ja riiklikku lähenemist, planeerimist ning kureerimist. Teisalt on see valdkond, mis nõuab kõikide transpordiliikide ning ametkondade ülest juhtimist. Valikud ning tehtavad otsused on rasked ning tulemused aeganõudvad, kuid vajalikud. Loome selleks transpordiministri ametikoha ja seame selle valdkonna esimeste prioriteetide hulka.

Transport puudutab igaüht iga päev. Me ei tohi teha seal rumalaid või ebaõigeid otsuseid, oleme selleks liiga väikesed ja liiga vaesed.