Hinne oravatele: 3

Kuidas suhtuda jalgpallimeeskonna management’i, kelle hoolealused on viimased kümme aastat järjepidevalt mänginud hindele 3? Maitse küsimus: mõni võib karta, et võib ka minna veel hullemini ja soovib samal viisil jätkata. Mina soovitan pigem proovida vahetusi.

Olen täpselt kümme aastat Eestist eemal elanud ja võrreldes praeguse kodukoha Šveitsiga ei ole Eesti areng kahjuks sugugi muljet avaldanud.

Kasutan illustreerimiseks IMFilt laenatud numbreid (2006–2016): 

- Kümnendiga on Eesti SKP inimese kohta kasvanud 12 600 dollarilt 17 900 dollarile. Absoluutkasv 5300 dollarit.- Šveitsi SKP inimese kohta kasvas kümnendiga 57 600 dollarilt 79 600 dollarile. Absoluutkasv 22 000 dollarit.- Šveitsi elanike arv on kümnendiga üle 10% ehk 800 000 elaniku võrra kasvanud, Eestis pigem kahanenud.

Millega Eesti silma paistab, on valitsussektori kulutuste kasv: 2006. aasta 33,3%-lt SKPst lausa 41,3%-le sel aastal. Šveitsis seevastu kõigest 2% jagu, 33,1%-le SKPst. Loodan väga, et IMF kusagil eksis: isegi Putini Venemaa valitsussektori kulud SKP suhtes kasvasid kümne aastaga vaid 6%. 

Statistika näitab, et Eesti on ehitamas (Euroopa Liidu toel) tsentraliseeritud ümberjagamismajandust ja riigikapitalismi. 

Reformierakonna poliitika on olnud klassikalises mõttes sama palju parempoolne kui Leonid Brežnev oli klassikalises mõistes kommunismiehitaja.

Ootused uuele valitsusele

Idealistina ootan uuelt valitsuselt ennekõike suure pildi ja eesmärkide nägemist ja seadmist. Palju elevust tekitavad konkreetne tulumaksu määr, progressioonid, regressioonid jne on pigem ülehinnatud ideoloogiline peenraha.

Eestlane on liialt pimedat riigiusku, praegu ei kasuta Eesti elu disain ära 21. sajandi võimalusi. Eesti riigihaldus ei ole ajaga kaasas käinud ja on struktuurilt ebaefektiivne. Kahjuks lähtub ka praegu teoksil haldusreform pimedast riigiusust ja on pigem teekond valesse suunda.

Inimest eristab loomadest kujutlusvõime, võiksime seda sagedamini kasutada. Mina ise kasutan sageli mõttetesti: kas nemad (näiteks Eesti Vabariigi valitsus) saaks hakkama tihedas konkurentsis elava LHV eduka tüürimisega viieaastases perspektiivis? Kas Eesti ei oleks tugevam hoopis 5–7 kvaliteetsema ministriga?

Äripäev pöördus kolme ja poolesaja arvamusliidri, omaniku ja juhi poole, kellelt palus kommentaare käimasoleva suure poliitilise muutuse kohta. Laekunud vastuseid avaldame jooksvalt, üldistuse teeme reedel ilmuvas kokkuvõtlikus loos.

Autor: Rain Lõhmus