Rahvaste rikkus paistab välja sellest, mitu õlut ühe või teise riigi keskmine kodanik saab Brüsseli kõrtsis endale lubada. See võrdlus ei räägi Eesti kohta midagi head, leiab ettevõtja Peeter Piho.
Inimesed usuvad ikka seda, mida uskuda tahavad. Üllatuslikult tõstavad nii mõnedki Eesti edu tõestusena esile nominaalse SKP tõusu, mis ajavahemikul 2007–2015 on üle 20% ja asetab meid selles tabelis Euroopa riikide hulgas tippu. Seejuures jäetakse arvestamata inflatsioon. Aga SKP deflaatori osas 2010. aasta hindade suhtes on Eesti, sõltuvalt sellest, kas Suurbritanniat ELi liikmeks arvestada või mitte, 1. või 2. kohal.
Muidugi saab sellist arvestust pidada, nagu ka kassapõhist raamatupidamist: kui tasku täis, on kasum, kui tühi, siis kahjum. Kui nii, tuleb ümber vaadata ka Eesti kogutoodangu suhe teiste Euroopa riikidega.
Oleme harjunud arvama, et Eesti SKP on umbes 75% Euroopa Liidu keskmisest, ja mõnest Lõuna-Euroopa riigist nagu Portugal või Kreeka olla me koguni rikkamad. Näiteks Rootsi SKPks pakutakse ca 125% ELi keskmisest ehk Eesti jõukuseks 60% Rootsi tasemest. See tuleb muidugi tegeliku SKP läbikorrutamisest ostujõupariteedi ehk kohaliku hinnatasemega, rääkimata sellest, et pole öeldud, mitu kasukat või mitu paari suuski portugallane või kreeklane vajab.Üks minu jaoks autoriteetne inimene ütleb ikka, et rahvaste rikkus paistab välja sellest, mitu õlut ühe või teise riigi keskmine kodanik saab Brüsseli kõrtsis endale lubada. See võrdlus ei räägi Eesti kohta midagi head. Kui nominaalne SKP kasv on saavutus, tuleb ka teistes kategooriates sama mõõdupuud kasutada ja riikide SKPd inimese kohta absoluutsummana näidata.Eurostati 2015. aasta andmete põhjal oli Eesti 28 liikmesriigi hulgas tublil 21. kohal, jäädes uue Euroopa maadest alla vaid Sloveeniale, Tšehhile ja Slovakkiale. Samas on mahajäämus vanast Euroopast masendav. Euroopa Liidu keskmisest ei moodusta nominaalne SKP mitte 75%, vaid 50%. Kõikide Lääne- ja Põhja-Euroopa riikide näitajad on ELi keskmisest kõrgemad, Itaalia ja Hispaania omad sellest vaid veidi allpool. Lubatud konvergentsi pole kuskil.Väike Luksemburg oma ülikõrge jõukuse tasemega on erand, nii-öelda tavaliste riikidega võrreldes moodustab meie SKP inimese kohta näiteks 43% Suurbritannia, 39% Soome, 32% Rootsi ja 27% Iirimaa tasemest. Selles mõõtkavas oleme tõesti viimase 8 aastaga keskmiselt ligi 3% aastas kasvanud ja jõuame sama tempo jätkudes umbes 100 aasta pärast Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Kui soovime kasutada 75% ELi keskmisest andvat PPP (purchasing power parity ehk ostujõupariteet – toim) mõõtkava, peame tõdema, et oleme vaesemad kui 2007. aastal ja ELi keskmisele pole me lähemale saanud.Mõõdame õunte või apelsinide järgi, peaasi et samas mõõtkavas. Alates 2007. aastast on Eesti majandus olnud mitte edu, vaid pehmelt öeldes stagnatsiooni, kõvemalt väljendudes läbikukkumise lugu. Kahjuks. Laseme nüüd uutel tulijatel proovida ja ärme ilgu nende kallal.Siinkohal ei puuduta üldse peatükki „Inimeste bilansimaht“ ehk nende käsutuses olev vara. Selle asjus jääme vanast Euroopast veelgi rohkem maha, aga see on teise jutu teema. Allikas: Facebooki postitus
Seotud lood
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus
Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le
Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.