Tugeva dollari võidukäik

Valmis dollari eest rohkem maksma

Üldjuhul liigutab turgudel hindu vähem see, mis on „tegelikult“, ja rohkem see, mida ja millal on investorid valmis sellest arvama ning kui palju arvamusi juba hinnas kajastub. 2015. aasta lõpus olime olukorras, kus euro oli dollari vastu juba poolteist aastat järsult langenud ja palju ootusi oli sisse hinnastatud. Võtab aega, enne kui tegelikkus järele jõuab, mis päädis ligi kaheaastase perioodiga, kus euro suhe dollarisse oli aheldatud vahemikku umbes 1,05–1,15. See peegeldab investorite arvamust, et 1,05 juures on euro liiga odav (dollar kallis) ja 1,15 juures euro liiga kallis (dollar odav).

1,05 taseme murdumine on muutus turusentimendis, viidates sellele, et leitakse, et võib-olla on tõesti ka madalam kurss ja kallim dollar õigustatud. Ehkki miski pole kindel, siis sellised murdumised viitavad pigem trendi jätkumisele, antud juhul euro nõrgenemisele ja dollari tugevnemisele.

Ebakindlus jätkub Euroopas

Veel enam kui keskpankade tegevus on viimasel aastal turge mõjutanud poliitika. Teadmatus USA presidendivalimiste tulemuse ja kandidaatide valimisplatvormide kohta on muutnud investorid närviliseks. Nüüd on teada, et valimised võitis Donald Trump ja ehkki tema ametisse astumiseni on veel umbes kuu ning tema poliitikad on endiselt äärmiselt ebaselged, leiab turg siiski mõningast kindlust asjaolust, et president on valitud. Vaadates investorite positiivset meeleolu, leitakse, et vähemalt teoreetiliselt võiks Trumpi platvorm USA majandust toetada.

Nüüd on järg ebakindluseks Euroopa käes. Aprillis on tulemas presidendivalimised Prantsusmaal, kus ei ole välistatud paremäärmusliku Marine Le Peni võit. Sügisel on kavas Saksamaa parlamendivalimised, kus toetus paremäärmuslikule parteile Alternatiiv Saksamaale (AfD) on tõusnud aastaga 5%-lt 15%-ni. Potentsiaalne euroskeptikute võimule tõus tekitab kahtlusi euro püsimajäämise kohta ning kallutab valuutariski euro kahjuks.

Pessimistlik Draghi

USA keskpank Föderaalreserv (FED) tõstis detsembri algul taas intressimäärasid ning lubab seda teha mitmel korral ka 2017. aasta jooksul. Nii FEDi liikmete kui ka turuosaliste usk intresside tõusuks on lõpuks hakanud kasvama. Intress on raha hind, seega intresside tõus mõjub valuutale tugevdavalt. Euroopa Keskpank seevastu pikendas viimasel kohtumisel oma rahatrükiprogrammi. Rohkem rahapakkumist viib pigem madalama valuuta väärtuseni. Eredalt jäi pressikonverentsist meelde Mario Draghi vastus ajakirjaniku küsimusele, et kas majandusnäitajate paranedes on võimalik ka toetusmeetmete enneaegne vähenemine. Keskpanga juht ütles, et nad pole seda võimalust isegi arutanud, sest ei näe sellist positiivset stsenaariumit lähiajal realiseerumas.