Asi seisneb selles, et kohtumenetluse seaduse kohaselt toimub hüvitise suuruse kindlaks määramise kohtulik kontroll hagita menetluses, raha väljamõistmise nõuded aga nn hagimenetluses. Kohtud leidsid, et hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks vajalikku hagita menetlust ning sama hüvitise väljamõistmiseks vajalikku hagimenetlust ei ole võimalik läbi viia samaaegselt.
Ringkonnakohus märkis, et kuigi määrus ei kohusta Teliat hüvitist välja maksma, kohalduvad määrusele üldised kohustuse täitmise põhimõtted ja aktsionäridele makstav hüvitis muutub sissenõutavaks mõistliku aja möödumisel.
Ringkonnakohtu määrus jõustus novembris ja mõistlik tähtaeg võib tänaseks olla tõepoolest möödunud. Kui Telia väikeeaktsionäridele hüvitist välja ei maksta, võivad väikeaktsionärid määruse alusel esitada sooritushagi ja nõuda hüvitise väljamaksmist kohtust.
Tegemist ei ole hea tulemusega, kuivõrd väikeaktsionärid peavad oma õiguste maksma panemiseks algatama mitu erinevat menetlust. Samas tuleb nõustuda kohtutega, et seadusandja ei ole hüvitise suuruse kohtuliku kindlaksmääramise kõrval hüvitise väljamõistmise küsimust täpsemalt reguleerinud.
Selliste vaidluste vähendamise, kahekordse kohtus käimise vältimise ja üldise selguse huvides oleks mõistlik, kui seadusandja täiendaks seadust nii, et väikeaktsionäride aktsiate ülevõtmise puhul oleks hüvitise kindlaksmääramiseks tehtav kohtulahend ka hüvitise täitedokumendiks.