• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,46%39 626,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,46%39 626,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 19.04.17, 15:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kirjanikule on ka aruandlus looming

Riigipalgalise kirjaniku aruandlus on igati jõukohane ja võib olla ka loominguline tegevus, annab teada riigipalka saav kirjanik, kirjanike liidu juhatuse liige Maarja Kangro.
Maarja Kangro
  • Maarja Kangro
  • Foto: postimees/scanpix
Kuulun riigipalgaliste kirjanike “esimesse plejaadi” ja mulle jääb arusaamatuks, mis on see ränk koorem, millest Vilja Kiisler oma loos räägib.
Riigipalk on suurepärane meede, mille konkreetsele rakendamisele pole mul midagi ette heita. Jutt, nagu peaks riigikirjanik aru andma mitu korda aastas, on ekslik.
Lepingus on kirjas, et kirjanik peab andma oma loomeliidule “kirjaliku ülevaate enda loomingulisest tegevusest jooksva kalendriaasta jooksul” iga aasta 1. detsembriks, ja see on kogu ränk aruandluse koorem. Eelmise aasta aruandmine kujutas endast vabas vormis e-kirja Kirjanike Liidu esimehele Tiit Aleksejevile (et tema saaks info ministeeriumile edastada). Kui üksikasjalikult või üldsõnaliselt keegi oma loomingulist tegevust kirjeldab, on kirjanike endi asi, mingit “aruandluse vormi” ei eksisteeri, detaile ei pinnita.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ma ei tunne, et mind survestaks miski peale mu enese südametunnistuse, ja mul on raske uskuda, et ka survetundlikum kirjanik võiks seda kord aastas saadetavat kirja ränga koormana tajuda.
Usun, et Vilja Kiisler soovis oma kirjatükiga loojaid kaitsta kvantiteedile rõhuva suhtumise eest, ja hindan sellist õilsat soovi kõrgelt. Kinnitan siiski, et riigipalgaliste loojate puhul ei rõhu tootmismahtudele ei loomeliidud ega kultuuriministeerium.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele