• OMX Baltic−0,08%267,76
  • OMX Riga−1,21%867,41
  • OMX Tallinn−0,26%1 714,06
  • OMX Vilnius0,28%1 046,09
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,28%8 335,81
  • Nikkei 2250,5%39 472,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,48
  • OMX Baltic−0,08%267,76
  • OMX Riga−1,21%867,41
  • OMX Tallinn−0,26%1 714,06
  • OMX Vilnius0,28%1 046,09
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,28%8 335,81
  • Nikkei 2250,5%39 472,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,48
  • 19.04.17, 15:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kirjanikule on ka aruandlus looming

Riigipalgalise kirjaniku aruandlus on igati jõukohane ja võib olla ka loominguline tegevus, annab teada riigipalka saav kirjanik, kirjanike liidu juhatuse liige Maarja Kangro.
Maarja Kangro
  • Maarja Kangro Foto: postimees/scanpix
Kuulun riigipalgaliste kirjanike “esimesse plejaadi” ja mulle jääb arusaamatuks, mis on see ränk koorem, millest Vilja Kiisler oma loos räägib.
Riigipalk on suurepärane meede, mille konkreetsele rakendamisele pole mul midagi ette heita. Jutt, nagu peaks riigikirjanik aru andma mitu korda aastas, on ekslik.
Lepingus on kirjas, et kirjanik peab andma oma loomeliidule “kirjaliku ülevaate enda loomingulisest tegevusest jooksva kalendriaasta jooksul” iga aasta 1. detsembriks, ja see on kogu ränk aruandluse koorem. Eelmise aasta aruandmine kujutas endast vabas vormis e-kirja Kirjanike Liidu esimehele Tiit Aleksejevile (et tema saaks info ministeeriumile edastada). Kui üksikasjalikult või üldsõnaliselt keegi oma loomingulist tegevust kirjeldab, on kirjanike endi asi, mingit “aruandluse vormi” ei eksisteeri, detaile ei pinnita.
Ma ei tunne, et mind survestaks miski peale mu enese südametunnistuse, ja mul on raske uskuda, et ka survetundlikum kirjanik võiks seda kord aastas saadetavat kirja ränga koormana tajuda.
Usun, et Vilja Kiisler soovis oma kirjatükiga loojaid kaitsta kvantiteedile rõhuva suhtumise eest, ja hindan sellist õilsat soovi kõrgelt. Kinnitan siiski, et riigipalgaliste loojate puhul ei rõhu tootmismahtudele ei loomeliidud ega kultuuriministeerium.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.12.24, 08:00
Motiveerimise kunst: boonusmeetmed tagavad tööandjale rahuloleva töötaja
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele