• Jaga lugu:

    Näod ja nimed lotorattal

    Urmo AnderssooFoto: Andras Kralla

    Meil on kombeks seostada majanduse käekäiku kindlate nägudega. Tegelikult sõltub neist vähe, leiab Äripäeva ajakirjanik Urmo Andressoo.

    Kui majandusel läheb hästi, siis seostavad end sellega näod ise. Kui kehvasti, siis teevad seda teised.
    „Stagnatsioonivalitsus, Exceli tabel, peenhäälestus,“ on mõned kõlavad märksõnad, millega Reformierakonna pika valitsemisaja jooksul riigi majanduspoliitikat iseloomustati. Majanduskasv oli paremal juhul minimaalne ning keegi ei häbenenud oravatele sellest teada anda.
    Ka veel möödunud nädala neljapäeval Postimehe veebis ilmunud propagandatükis kirjutas Keskerakondlane Vsevolod Jürgenson Ratase valitsuse esimest aastat kokku võttes nõnda: „Olgu selleks siis suhkrumaks või alkoholiaktsiis, ühelegi teemale ei läheneta labase Exceli tabeliga, vaid laiemat pilti silmas pidades.“
    Suured narratiivid meeldivad kõigile, kuid nende loomisega minnakse aeg-ajalt üle piiri. Nii nagu euroliidu kiireima majanduskasvuga riigi edu taga pole Ratase valitsuse sammud, polnud ka Reformierakonna trooniloleku aegses majanduse virelemises süüdi Reformierkonna ja tema partnerite toonased juhid.
    See, kas Rootsi ja Norra rahval on tuhinat ja raha, et hakata palkmaju püstitama, mõjutab Eesti käekäiku oluliselt rohkem, kui kahe võrdlemisi tsentristliku partei pendeldamised protsendikümnendikega. Eesti majanduse edu või ebaedu defineerib meie ekspordipartnerite käekäik. Põhjendused, millest ökonomistid lähtusid 2013. aastal majandusprognoosi langetades, on samad, millest nad lähtuvad 2017. aastal majandusprognoosi tõstes.
    Kümne aasta eest lubas Reformierakond meeletu majanduskasvu laineharjal viia Eesti 15 aastaga Euroopa viie jõukaima riigi sekka. Kui kahe aasta pärast on majandusseis sama roosiline kui täna, proovib ilmselt taas mõni võimuerakond seda enda vankri ette rakendada või enda teeneks märkida. Majandus on tsükliline ning on ääretult oluline, et seda aknast ja uksest sisse pressiva poliitretoorika varjus ära ei unustaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Change'i tulemused viisid osaku langusesse
Funderbeamis kauplev krüptoraha platvorm Change avalikustas kolmapäeval teise kvartali tulemused, mis olid väga sarnased esimesele kvartalile.
Funderbeamis kauplev krüptoraha platvorm Change avalikustas kolmapäeval teise kvartali tulemused, mis olid väga sarnased esimesele kvartalile.
Raadiohommikus: tulemuste sadu ning Hiina hirmud börsil
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Lahkuv juht: Ragn-Sells saab endale ägeda uue juhi
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.