Stabiilsed maksud toovad uued hotellid

Tallinnas valmisid viimased suured hotellid Nordic Hotel Forum ja Swissotel aastal 2007. Turule sisenes hiljuti küll Hilton, kuid seda varasema hotelli asukohale, seega numbritubade arv ei kasvanud. Pealinna majutusturule tuli märkimisväärne lisa alles tänavu augustis, mil Endla tänaval avati hotell Centennial. Näiteks Vilniuses avati ainuüksi lõppeval aastal arvukalt hotelle. Teiste seas laienesid turule rahvusvahelised tegijad Hilton, Marriott ja Design Hotels. Riias on lähiaastatel oodata mitme rahvusvahelise tegija laienemist ning 755 numbritoa lisandumist olemasolevale 6500-le.

Riia ja Vilniuse majutustubade arv elaniku kohta jäi Tallinnale alla juba aastaid – kui näiteks Tallinnas on elaniku kohta pakkuda 0,016 hotellituba, siis Vilniuses on see number 0,013 ning Riias kõigest 0,010. See seletab ka, miks praegu tekib Riias ja Vilniuses rohkem uusi majutusasutusi. Küll aga saime taas kinnitust, kui oluline on nii kohalikule kui ka välisinvestorile maksukeskkonna stabiilsus, mis julgustaks investeerima majutusärisse ka hüppeliselt kasvanud ehituskulude taustal. Tasub meeles pidada, et kõik Balti pealinnad konkureerivad sama kliendi pärast, seega uued hotellid Riias ja Vilniuses mõjutavad ka meie turgu.

Hea signaal investoritele oli Eesti valitsuse otsus mitte tõsta järsult majutusteenuste käibemaksu. Seda kinnitab asjaolu, et siia on nüüd laienemas nii Marriott kui ka Accor Hotels, kes toovad meile oma kliendivõrgustiku kaudu uusi külalisi. Suurte hotellikettide eelis turismi soodustamise seisukohast on nende turundusvõimekus. Näiteks Hiltonil on ca 500 miljonit püsiklienti üle maailma, kes uue hotelli avamise puhul saavad infot uue asukoha ja hotelli kohta, nii ka Tallinna puhul.

Turuolukord nii Tallinnas kui ka teistes Balti pealinnades küll muutub, kuid turiste veel jätkub ning seda taas suuresti tänu maksukeskkonnale, millel on määrav roll nii klientide kui ka investorite seisukohast. Leedu valitsus otsustas hiljuti, et lähema viie aasta jooksul jääb majutusteenuse käibemaks 9 protsendile ning selle muutmine ei ole päevakorras. See teadmine annab investoritele ja arendajatele täiendava kindlustunde sealse majutusturu kohta ning aitab riiki meelitada globaalselt tegutsevaid hotellioperaatoreid. Viimastega aga tulevad kaasa nende lojaalsed kliendid.

Eestis peatus selle aasta esimese 10 kuu jooksul 1,86 miljonit välisturisti – 5% enam kui möödunud aasta oktoobriks. Siseturiste ööbis samal perioodil 1,18 miljonit – kasv võrreldes möödunud aastaga koguni 9%. Üldjoontes saame öelda, et hotellikülastajate arv endiselt kasvab, kuid muutub külastaja profiil. Üha enam kohtab meie hotellides siseturisti, soomlasi jääb kahjuks vähemaks. Varem oli külastatavus Soomest kasvuteel, kuid selle aasta statistika näitab Soome turistide järjepidevat vähenemist. Küll on kasvanud külastajate hulk teistest Euroopa Liidu riikidest, Venemaalt ja Aasiast.

Murelikuks teeb heade sõnumite kõrval asjaolu, et võrreldes eelmise aastaga langes oktoobris esmakordselt välisturistide osakaal. Aasta viimased kuud peavad näitama, kas tegemist on ohtliku trendi või ühe sügiskuu anomaaliaga. Lõppeva aasta muutused majutusturul on siiski üldjoontes positiivsed ning numbrid on jätkuvalt kasvus – samas Tallinna hotellituru statistikat mõjutas olulisel määral ELi eesistumine. Lõppev eesistumine ulatab õnneks teatepulga Eesti juubeliaastale, mis annab täiendava tõuke juba hea dünaamikaga siseturismile. Eesti inimeste huvi avastada kodumaa eri paiku seob tervet ühiskonda.

Eesistumine kinnitas, et meie hotellide ja teeninduse tase on kõrge ning suudame pakkuda kvaliteetset teenust ka nõudluse ajutise hüppelise kasvu korral. Arvukad konverentsid ja väliskülalised panid proovile nii hotellide kui ka restoranide töötajad, eriti teravalt andis tunda kvalifitseeritud töökäte puudus. Eesistumise üks eesmärke oli tutvustada Eestit laiemalt, mis oleks ju võimalik tänu lühikestele vahemaadele. Paraku jäi eesistumine Tallinna-keskseks, viies regioonidesse paarisajast üritusest vaid paar ja sedagi Tartu linnas.

Jätkuv trend turul on külaliskorterid, mida erinevate uuringute põhjal on Eestis kokku 2500, neist 700 Tallinnas. Seega käib eriti tihe rebimine hotellide ja külaliskorterite vahel just Tallinnas, kus ka hotellide hinnad on 70–80 eurot võrreldes Eesti 30eurose keskmisega. Kindlasti on majutusasutuste turul väga huvitav aeg ning turul tegutsevad ettevõtjad üritavad taastada oma investeerimisvõimekust oludes, kus üha suuremat investeeringut nõuab betooni ja püsikulude kõrval meie kõige kallim ressurss – inimesed.