Kas üüriturg läheb põlema?

Üürnike teadlikkus on oluliselt kasvanud. Enam ei vaadata üksnes üürihinda ja ruutmeetreid, vaid pigem on oluline korteri funktsionaalsus, kaasaegsus ja väikesed kõrvalkulud. Uued, spetsiaalselt üürikorteriteks arendatud pinnad suudavad ka tulevikus tuule alla teha vanadele mägede korteritele just tänu oma madalamatele ülalpidamiskuludele ja kaasaegsele sisustusele. See võimaldab omanikel küsida ruutmeetri kohta kõrgemat üüri ja saada paremat tootlust.

Milline võiks siis olla hea üürikorter investori portfellis, mis ka keerulise aja üle elaks? Kõige suurem nõudlus on kuni 20ruutmeetriste, väikeste kõrvalkuludega, ideaalis kahe toa funktsiooniga (magamise osa elutoast piisavalt eraldatud), IKEA stiilis mööbliga sisustatud modernsete korterite järele, mis asuvad ülikoolide õppelinnakutest kuni paari kilomeetri kaugusel. Sellises korteris saab elada üksik spetsialist, tudeng, noorpaar – aga miks mitte ka pensionär, kes enam kolmetoalist korterit ei vaja.

Ideaalis võiks kogu maja olla ehitatud üüriäri silmas pidades. Nii on investoritel võimalik omandada korraga terve korrus või vähemalt mitu kõrvuti asetsevat ühikut. See teeb halduse märgatavalt kergemaks. Lisame juurde kaugloetavad arvestid, elektroonilised ukselukud ning üüriäri muutub veelgi lihtsamaks.

Vanasse paneelmajja, kus  kahetoaline korter on üle 40 ruutmeetri, talvel külm, sisutus enamjaolt nõuka stiilis ning talvised kommunaalid lähenevad koos ühistulaenuga 200 eurole, ei pruugi head üürnikku kiirelt leida. Konkurents on siiski edasiviiv jõud ja nii peavadki selliste korterite omanikud kas oma üüriootusi langetama või korteri renoveerimisse investeerima. Oodata aga, et kogu üüriturg Tallinnas põlema läheks ja kortereid üksnes kommunaalide eest välja andma hakatakse, ei maksa.