Ilma personalijuhtimiseta ei saa kuidagi

Mäletan ühte konverentsi 1990. aastate lõpupoole, kus ühe suure ja eduka organisatsiooni juht arutles teemal, kas organisatsioonis on personalijuhi olemasolu vajalik. Varsti pärast ettekannet loodi inimressursside juhi ametikoht ning täna on selles organisatsioonis suisa personaliosakond ning juhtimine, kus erinevad juhtimisfunktsioonid – ka personalijuhtimine – moodustavad strateegiat toetava terviku.

Arvan, et juhtimispraktikad sõltuvad eelkõige iga konkreetse organisatsiooni profiilist ja eesmärkidest. Väiksemas organisatsioonis, kus juhid on haritud ja väärtustavad inimkapitali, ei ole ilmselt vaja luua eraldi personalijuhi ametikohta. Eesti personalijuhtimise praktikaid uurinuna võin aga väita, et paljudes organisatsioonides on küll vastav ametikoht loodud, kuid vaadates, mida ametikoha täitja teeb või temalt eeldatakse, võiks teenust pigem sisse osta.

Tundub olevat levinud arusaam, et personalijuht on see, kes on väga hea seaduste tundja, oskab hästi dokumente vormistada ning pidada personaliarvestust. Sageli puudub juhtidel enestel arusaam, kuidas personalijuhtimine võiks väärtust luua, ning siis on ametikoha täitja otsustada, mida, kas ja kuidas ta teeb. Siin võib põhjus olla ka selles, et osa personalitöötajaid ennast selliselt positsioneerivad.

Samas on edukaid näiteid, kus tänu ettevõtte juhi teadlikkusele ning tahtmisele on organisatsioon igas mõttes hästi juhitud ja iga funktsiooni täitmiseks eraldi ametikohta ei ole vaja luua.

Kuna personalijuhtimise valdkond on lai, on mitmed selle eriala lõpetanud kasvanud näiteks kogu organisatsiooni juhiks, tegutsevad osakonna- või struktuuriüksuse juhina. Haridus annab võimaluse ennast teostada ka koolituste korraldamise või nõustamise valdkonnas. Karjäär võib tänapäeval olla rahvusvaheline.

Uskudes OSKA (veel avaldamata) uuringut, on strateegiliste personalijuhtide vajadus pigem suurenev. Vaadates ka viimasel ajal PARE kaudu laekunud tööpakkumisi, ei ole küll märgata, et personalijuhte ei vajata. Ilmselt muutub töötajate profiil ja see, mida personalijuhilt eeldatakse.

Seoses IKT arenguga kahaneb vajadus administratiivtööd tegevate assistentide või administraatorite järele. Uued suunad personalijuhtimises on personalijuhtimine infotehnoloogia valdkonnas, terviseedendus, paindlikud töösuhted ja -disain.

Oluline ei ole mitte ametinimetus, vaid töö sisu ning see, kas tegevused loovad lisaväärtust. Arvan, et peamine roll selles, mida ja kuidas tehakse, on siiski tippjuhtidel ja mida enam on tarku, raamist välja, aga samas tulemuskeskselt mõtlevaid juhte, seda edukamad oleme.

Autor: Karin Kuimet